Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 5:27-37
Jeesuse mäejutlus27Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!
28Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.
29Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.
30Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.
31Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!
32Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.
33Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi valet vanduda!” ja „Issandale antud vandeid tuleb pidada!”
34Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,
35ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!
36Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!
37Iga teie „jah” olgu „jah” ja iga „ei” olgu „ei”, aga mis üle selle, see on kurjast.
“…Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.” (Mt 15:19)
Mt 5:21-48 reastatakse kuus, käsuseaduse erinevate tahkudega seotud antiteesi, juhatades need sisse lausega: “Te olete kuulnud, et on öeldud”. Igaühele neist aga järgneb kohe Jeesuse poolt öeldud: “Aga mina ütlen teile”, kus Ta selgitab põhjalikumalt käsuseduse tõelist tähendust ja eesmärki. Jeesus tõstab siin esile käsuseaduse spetsiifilisi väänamisi, milles olid süüdi religioossed juhid - ning korrigeerib taolise käsuseaduse kuritarvitamise ja väärtõlgenduse.
Võtame näiteks kuuenda käsu: “Sa ei tohi tappa” (2Ms 20:13). Variserid õpetasid, et see kehtib ainult mõrva kui teo puhul. Nad uskusid, et kui tapmise käigus suudavad nad hoiduda verevalamisest, siis on käsk täidetud. Jeesus polnud sellise arusaamisega nõus. Selle käsu tõene rakendus oli palju laiem: kuritahtlikud solvangud ja viha, mille inimesed üksteisele suunavad, on hirmsad; ja samamoodi on hirmus iga teist inimest haavav mõte ning tegu. Ka soovimatus andeks anda, mis peitub sügaval inimese südames on samasuguse hävitava mõjuga.
Jeesus esitab siin meile väljakutse vaadata sügavale oma südamesse ning muutuda palju tundlikumaks igasuguse taolise kurjuse suhtes, mida endas leiame. Ning kui oleme midagi taolist leidnud, tuleb sellega otsekohe ka tegeleda.
Meie peaksime olema need, kelle initsiatiivil lepitatakse katkiläinud suhted, palutakse andestust tehtud halva või haavava teo eest ning kes on valmis andeks andma neile, kes meid on haavanud. Kui soovime vältida mõrvamist, peame astuma praktilisi samme selleks, et elada kaasinimesega rahus. Samasugust lähenemist rakendas Jeesus ka erinevate himude suhtes (s 27-30) ning abielulahutuse osas (s 31-32).
Need on kõvad sõnad. Meie tahaksime näha oma vaenlasi pigem kannatamas, kui neile andeks anda, aga siinkohal peame meeles pidama, kuidas oleme ise Jumalat solvanud, ning et Tema valis ikkagi meile andestada. Me ise pole väärt seda armu, millega Jumal on meid katnud, kuidas tohime siis hoiduda andestamast teistele?
Selle kommentaari autor: Kar Yong Lim