Nagu kiirelt vahelduvad filmikaadrid, mööduvad meie eest dramaatilised stseenid tänases tekstis. Jeesuse enda sõnad juhatavad sisse terve narratiivi; sellele järgneb esimene stseen võimukeskusest Jeruusalemmas, mis saab taustaks Jeesuse tapmiseks plaanitavale kurjale vandenõule tema vaenlaste poolt; seejärel näeme järgmist, dramaatiliselt kontrastset ja palju detailsemat stseeni kiindumusest Jeesusesse, mis leiab aset koduses õhkkonnas; edasi viiakse meid hetkeks jälle Jeruusalemma võimukeskuses, et näidata reetmise plaani. Kõik need stseenid tunnistavad ühtlasi erinevatest hoiakutest ja suhtumistest Jeesusesse - oli neid, kes vihkasid Jeesust, sest Ta oli ohtlik nende staatusele ja jõukusele; oli naine, kes armastas Teda sügavalt ja kogu südamest, häbenemata; näeme ajutist sõpra, kes on valmis Teda reetma. Kogukond, kellele Matteus kirjutab, oli kogenud kõike seda - vihkamist, armastust ja ka reetmist.

Kirjakoha keskses jutustuses valab too naine Jeesuse  peale kallihinnalist salvi. Matteus ei tutvusta Teda kui sissetungijat, kõrvalseisjat, külalist või võõrustava perekonna liiget. Ja meie ei peaks püüdma lisada detaile teistest, sarnastest lugudest -  Luuka, või eriti Johannese evangeeliumist - sest tegu võib, aga ei pruugi olla sellesama looga (Lk 7:36-50; Jh 12:1-8). Hakata spekuleerima, kas naine oli prostituut, või üks Maarjatest, kisub meid oluliselt eemale sellest kesksest ja lihtsast tõest Matteuse jutustuses: tegu on prohvetliku ettevalmistusega Jeesuse matmiseks. Naine ise ei taju seda. Tema armastas lihtsalt, sügavalt ja möödapääsmatult Jeesust. Ta toimis impulsiivselt, võibolla vaid tunnetades pimeduse jõudude ringi koondumist ja sulgumist Jeesuse üle. Jeesus leevendas naise kitsikust ja piinlikkust. Ainult Jeesus ise mõistis täielikult oma saatuse vältimatust ning andis seetõttu naise emotsionaalsele ja ekstravagantsele käitumisele pühendumise teo tähenduse. See oli ettevalmistus Tema matmiseks. 

Matteus ei räägi meile, et peale Jeesuse surma läksid naised Jeesuse hauale, Tema ihu lõhnarohtudega võidmiseks. Matteuse jaoks oli võidmine juba toimunud.

Kontrastina Jeesusele, näevad Tema jüngrid kogu loos vaid ekstravagantset laristamist. Neil oli endi arvates palju parem lahendus taolise ressursi kulutamiseks. Jeesuse vastus neile ei tähenda, et Ta ei hooliks vaestest, vaid Jeesus esitab väljakutse jüngrite perspektiivile ja prioriteetidele antud hetkel.

Mis oli aga Juudase jaoks pöördepunkt? On võimatu öelda, mis tema südames toimus ning mis oli see, mis kallutas ta viimselt Jeesuse reetmisele.

Kõikide nende erinevate vaadete ja suhtumiste kõrvutamine - ka raha suhtes - Jeesuse teenimistöös nii kriitilisel hetkel, esitab väljakutse ka meile. See võib olla hoiatuseks, et me poleks need, kes näevad “kõige hinda aga ei taju mitte millegi väärtust” (Oscar Wilde).