Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pea meeles!

Pühapäev, 26. Mai 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 77

Mälestus Jumala suurtest tegudest
1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
2
Ma tõstan oma hääle Jumala poole
ja hüüan;
ma tõstan oma hääle Jumala poole,
et tema mind kuuleks.
3Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat;
mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi,
mu hing ei lase ennast trööstida.
4Ma mõtlen Jumalale ja oigan;
ma mõlgutan mõtteid
ja mu vaim nõrkeb. Sela.
5Sina hoidsid mu silmad valvel;
ma olen rahutu ega suuda rääkida.
6Ma meenutan muistseid päevi,
aastaid, mis ammu möödunud.
7Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu;
ma mõlgutan mõtteid oma südames
ja mu vaim juurdleb:
8Kas Issand heidab meid ära igaveseks
ega ole tal enam head meelt?
9Kas tema heldus on hoopis otsas?
Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
10Kas Jumal on unustanud olla armuline?
Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse?
Sela.
11Ent ma ütlen:
See teeb mulle valu,
et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
12Ma meenutan Issanda tegusid,
ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
13ja ma uurin kõiki su töid
ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
14Jumal, su tee on pühaduses.
Kes on nii suur jumal kui Jumal?
15Sina oled Jumal, kes teeb imet,
sa oled oma vägevuse teinud avalikuks
rahvaste seas;
16sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva,
Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
17Veed nägid sind, Jumal;
veed nägid sind ja vabisesid,
ka ürgveed värisesid.
18Paksud pilved kallasid vett,
ülemad pilved tegid häält;
ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
19Su müristamise hääl kostis tuulepöörises;
välgud valgustasid maailma;
maa värises ja vabises.
20Meres on sinu tee
ja su teerada suurtes vetes,
aga su jälgi ei olnud tunda.
21Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast
Moosese ja Aaroni käega.

“Ma meenutan sind oma voodis ja mõtlen sinule vahikordade ajal.” Issand, aita mul seda teha veel rohkem!

Tänase psalmi teema on väga tuttav: kitsikuse ajal võime saada kergendust, kui meenutame Jumala vägevaid tegusid minevikus. Aga kuigi see tõde võib meile teada ja tuttav olla, ei pruugi see veel olla meie igapäevase elu praktika. Inimelu juurde kuulub jätkuvate hädade kogemine - sageli on need küll me endi põhjustatud, seepärast vajame ka jätkuvalt meeldetuletust kuidas nendega toime tulla.

Kui mured mul üle pea lähevad, siis mõnikord ei saa ma enam magada ning tulen öösel voodist välja ja loen mõne psalmi. See aitab mul suunata mu mõtted tagasi Jumala poole. Sageli ma seejärel lihtsalt põlvitan palves, tõstes üles oma käed. Enamasti toob see tagasi piisava kindluse mu hinge, et saan jälle magama minna.

Aga mõnikord sellest ei piisa - nii nagu ka psalmist siin kogeb (s 5). Mõned mured on nii suured, et isegi mõte Jumalast paneb meid veel hullemini tundma (s 4). Nii mõnelgi taolisel “öisel palve- vahikorral” olen kulutanud kogu energia mingit läbimurret saavutamata. Siis tunnen, et olen tühi ja üksinda - just samamoodi kui koges Taavet (s 8-10). Ometi olen õppinud: mõnikord vajame taolist “hinge pimedat ööd” selleks, et suudaksime kõrvale panna igasugused oma plaanind ning täiesti alistuda sellele, mida Jumal meie ellu tahab tuua.

Sel ajal kui laulja läbi oma pimeda öö võitleb, hakkab ühe rohkem paistma ka valgust: “Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ..” (s 12). Mul on kõige lihtsam meenutada Jumala tegusid päevikut kirjutades. Ma ei muretse kirjutatu kena vromi pärast, vaid lihtsalt panen kirja oma mõtted. Ja kui hiljem neid kesköiseid sissekandeid vaatan siis on see parim viis meenutada ning mõtiskleda kõikide Jumala vägevate tegude üle.

 
“Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

Selle kommentaari autor: Lin Ball