Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Sm 17:55-18:16
Taavet ja Koljat55Kui Saul nägi Taavetit vilisti vastu välja minevat, küsis ta väepealik Abnerilt: „Kelle poeg see noor mees on, Abner?” Ja Abner vastas: „Nii tõesti kui sa elad, kuningas, ma ei tea.”
56Siis ütles kuningas: „Sa küsi, kelle poeg see noor mees on!”
57Ja kui Taavet vilistit maha löömast tagasi tuli, siis võttis Abner tema ja viis Sauli ette; ja vilisti pea oli tal käes.
58Ja Saul küsis temalt: „Kelle poeg sa oled, noor mees?” Ja Taavet vastas: „Ma olen su sulase, petlemlase Iisai poeg.”
Joonatani ja Taaveti sõprus1Ja kui Taavet oli kõneluse Sauliga lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.
2Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juurde ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.
3Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.
4Ja Joonatan võttis ära oma ülekuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided koos oma mõõga, ammu ja vööga.
5Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.
Saul hakkab Taavetit taga kiusama6Ja kui nad olid kodu poole tulemas, pärast seda kui Taavet oli vilisti maha löönud, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.
7Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: „Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!”
8Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: „Taavetile annavad nad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!”
9Ja sellest päevast alates hakkas Saul Taavetile kõõrdi vaatama.
10Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.
11Ja Saul viskas piigi ning mõtles: „Ma naelutan Taaveti seina külge.” Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.
12Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.
13Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda läks Taavet välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.
14Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga.
15Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.
16Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.
Millal sai alguse Sauli kadedus Taaveti vastu? Kas kohe peale Koljati surma? Või nähes südamesõpruse tekkimise Joonatani ja Taaveti vahel? Märgates, kuidas Sauli enda sõdurid hindasid kõrgelt Taaveti edu? Kuuldes naiste laulu Taaveti võidust? Mõistes, et Jumal oli koos Taavetiga?
Kadedus hiilib suhtesse tavaliselt vargsi ja salakavalalt. Me ei tea ka seda, millal Taavet märkas Sauli kadedust, kuid selleks ajaks kui Saul oma piigi juba teist korda Taaveti suunas oli heitnud, teadis viimane, et ta elu oli ohus.
On tähelepanväärne, et Taavet ei põgene. Võibolla sellepärast, et Joonatan kaitses teda; võibolla oli Taavet väga kindel, et Jumal oli temaga igas olukorras; või lihtsalt: Saul, kes oli selles partnerluses vanem osapool, ei lubanud Taavetil kuhugi minna. Taaveti kergenduseks, saadab Saul ta vilistidega võitlema lootes, et viimased ta tapavad.
Kadeduse ignoreerimine suhtes põhjustab mädakolde tekkimise. Taaveti eemaldamine õukonnast tervendas ta, kuid ei pööranud ära Sauli viha. Katse tuua kadedus valguse kätte võib mõnikord muuta olukorra isegi hullemaks. Samas tuleb meeles pidada, et Saul oli ikkagi veel kuningas. Taaaveti strateegiaks oli jääda ellu teades, et Issand on temaga (s 12,14).
Selle kommentaari autor: Ro Willoughby