Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Suur ilmutus

Neljapäev, 22. August 2019

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 17:1-13

Jeesus kirgastatakse
1Kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse.
2Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus.
3Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga.
4Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on meil hea olla! Kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.”
5Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!”
6Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga.
7Ja Jeesus astus nende juurde ning ütles neid puudutades: „Tõuske üles ja ärge kartke!”
8Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi.
9Ja kui nad mäelt laskusid, keelas Jeesus neid: „Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on üles äratatud surnuist!”
10Ja jüngrid küsisid Jeesuselt: „Miks siis kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?”
11Aga tema vastas: „Muidugi tuleb Eelija ja seab kõik korda,
12aga ma ütlen teile: Eelija on juba tulnud, ent nad ei ole teda ära tundnud, vaid on talle teinud, mida kõike ainult tahtsid. Niisamuti peab ka Inimese Poeg kannatama nende käes.”
13Siis mõistsid jüngrid, et ta rääkis neile Ristija Johannesest.

Millal viimati olid sa aukartuses Jumala kirkusest? Kuidas võiksid saada veel rohkem teadlikuks Jumala ligiolust?

Äratundmine, et Jeesus on kauaoodatud Messias, oli jüngrite jaoks tohutu samm edasi. Ometi, kuni muutmise mäe kogemuseni, oli Tema jumalik loomus nende jaoks vaid teoreetiline. See oli üks väike valitud hulk, kes koos Jeesusega mäkke tõusis, ning ilmselt arvasid nad ise, et neil on päris hea arusaamine sellest, kes Jeesus on. Nüüd korraga tõmbas Jumal nn “kardina kõrvale”, ning näitas neile hoopis teist, palju suuremat dimensiooni. Neile avanev pilt algas pimestava valgusega, mille järel ilmusid kaua aega tagasi surnud prohvetid ning seejärel kuulsid jüngrid Jumala häält, mis kuulutas, et Jeesus on Tema Poeg (s 2,3,5).

Peetruse, Johannese ja Jaakobuse järgnevad reaktsioonid on tegelikult üsnagi koomilised. Tundub, et kirgas valgus neile sobis ja ka prohvetid ei ehmata neid ära - ning sellisesse taevasesse atmosfääri tahaksid nemad rajada laagriplatsi, nii et nad saaksid sinna jäädagi. Aga siis tuleb pilv ja Jumala hääl, ning viimaks nad mõistavad. Ja kui Jumala auhiilgus neid ümbritseb, on nad hirmust poolsurnud.

Ka meie võime jüngrite kombel eksida, muutudes Jumala suhtes ja Temaga suheldes liiga familiaarseks. Võime hakata rõhutama neid Jumala loomuse aspekte, mis meile on mugavad vastu võtta, lugeda vaid oma lemmikkirjakohti Piiblist ning tsiteerida vaid meile sobivaid tõotusi. Ometi tuleb meil vastu võtta tervikpilt - ning meeles pidada, et kus iganes ilmutab Jumal oma auhiilgust, langevad inimesed hirmu pärast näoli maha. 

Midagi erilist on ka nende mägedega, mis Jumalale meeldivad. Mooses pidi minema mäe otsa, et saada Jumalalt kümme käsku (2Ms 19:20); see oli mäe otsas, kui Jumal läks Eelijast mööda (1Kn 19:8-18); Jeesuse muutumine toimus mäel (Mt 17:1-15) ning oma suurt läkituskäsku andes (vt Mt 28:16-20) kõneleb Jeesus oma järgijatele mäe otsast.

Kas asi on nende mägede geograafilises paiknemises, või mäele kogunenud inimeste suhtumises - nad on olnud valmis vaeva nägema ja mäe otsa ronima selleks, et otsida Jumalat? Ka võime mõelda, et jüngritel vedas, et nad said näha Moosest ja Jumala au ilmutust seal mäel - siiski on tõde selles, et meie oleme veel palju paremas positsioonis, kui tänase piibliloo tegelased.

Meil ei ole vaja ronida mäe otsa selleks, et kohtuda Jumalaga - Ta kohtab meid oma Püha Vaimu läbi meie südames. Neil, kes selliseks kohtumiseks pidid mäkke tõusma, tuli sealt hiljem ka alla laskuda, ning aja möödudes kadus ka selle kohtumise auhiilgus. Meie jaoks ei kao Jumala ligiolu kuhugi, vaid see muudab meid tema sarnasemaks: “ meid muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse” (2Kr 3:18).

Oleme kõik kogenud, et keset kiiret elutempot on vaja pingutada, et otsida Jumalat ja leida aega Temaga olemiseks. Paljudele võib see tunduda sama raskena kui mäkketõus. Siiski - kui mõtled Moosesele ja Eelijale ja jüngritele, kes jõudu kokku võttes sammhaaval kõrgemale mäkke tõusid selleks, et kohtuda Jumalaga - ehk leiad ka sina jõudu eraldada end telefonist, sõnumitest, e-kirjadest ja muust segavast selleks, et kogeda üht mäetipu kogemust oma Jumalaga?

 
“Issand, sina oled hävitav tuli! Palun aita mul kummardada sind õigesti, kogu aukartuse ja imetlusega (Hb 12:28-29)

Selle kommentaari autor: Steve Warner, Jo Swinney