Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 13:30-14:19
Maakuulajad saadetakse Kaananimaad uurima30Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: „Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!”
31Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: „Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.”
32Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: „Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed.
33Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.”
Rahvas nuriseb Issanda vastu1Siis terve kogudus tõstis valjusti häält ja rahvas nuttis sel ööl.
2Kõik Iisraeli lapsed nurisesid Moosese ja Aaroni vastu ja terve kogudus ütles neile: „Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! Oleksime ometi surnud!
3Miks Issand viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi ja meie naised ja lapsed jäävad saagiks? Kas meil ei oleks parem minna tagasi Egiptusesse?”
4Ja nad ütlesid üksteisele: „Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse!”
5Siis Mooses ja Aaron heitsid silmili maha kogu Iisraeli laste kokkutulnud koguduse ees,
6Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, maakuulajate hulgast aga käristasid oma riided lõhki
7ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, öeldes: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on väga hea maa.
8Kui Issandal on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab.
9Ärge ainult pange vastu Issandale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Issand on meiega! Ärge kartke neid!”
10Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata! Aga Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.
11Ja Issand ütles Moosesele: „Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?
12Ma löön teda katkuga ja hävitan tema, aga sinust ma teen suurema ja vägevama rahva kui tema!”
13Siis Mooses ütles Issandale: „Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt,
14ja nad on seda rääkinud selle maa elanikele. Nemadki on siis kuulnud, et sina, Issand, oled selle rahva keskel, sina, Issand, kes ennast ilmutad silmast silma, ja et sinu pilv seisab nende kohal ning et sa käid nende ees päeval pilvesambas ja öösel tulesambas.
15Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad:
16Sellepärast et Issand ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta neile oli vandega tõotanud, tappis ta nad kõrbes.
17Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, nagu sa oled tõotanud, öeldes:
18Issand on pika meelega ja rikas heldusest, ta annab andeks patu ja üleastumise, aga kes ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni.
19Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks andnud Egiptusemaalt kuni siiani!”
Igal juhul otsustab Iisraeli rahvas minna tagasi Egiptusesse. Ja kui Joosua innustab neid edasi minema, maad vallutama, siis ähvardatakse teda kividega surnuks visata. Tundub, et mõistilku arupidamise aeg on otsa saanud.
Ka Jumalal on mõõt täis ning Tema küsib võtmeküsimuse: “Kui kaua see rahvas põlgab mind ja ei usu mind?” (s 11). Sõna “uskuma” on siinkohal mõnikord tõlgitud ka kui “usaldama”. Jumala usaldamisest keeldumine on kogu 4. Moosese raamatu pöördepunktiks!
Teine hämmastav asi selles peatükis on Moosese palve (s 13-19). Selles on karm juutlik loogika, mida on hea meelde tuletada kartlikele kristlastele. Põhimõtteliselt ütleb Mooses Jumalale: “Kui sinu rahval ei lähe hästi, siis heidab see halba valgust Sulle enesele!”.
Moosese palves on kolm iseloomulikku aspekti, mis illustreerivad tema põhimõtteid ja toetuspunkti, ning ka meile tuleb kasuks neid järgida. Mooses muudab Jumala nime oma eestpalve aluseks.
Esiteks, saame ka meie ehitada oma palve üles Jumala enese reputatsioonile maailmas (s 13-16). Jumal on panustanud oma nime reputatsiooni oma rahvale siin maailmas (s 9). See aga tähendab, et kui meie kogudused on introvertsed ning julgusetud, siis saab Jumala au teotatud väljapool olijate silmis.
Teiseks, me saame toetuda palveid esitades Jumala tõotustele. “Issand, (YHWH)”, on Tema isiklik, lepingunimi, ning Ta on lepingut pidav Jumal (s 16). Sedamööda, kuidas Ta end meile ilmutab, esitab Ta meile ka kutse vastata Talle eesnimepidi! Sea aga tähendab väga lähedast lepinguosadust, milles Ta kutsub meid palves oma usaldust ja usku Tema vastu uuendama, sest Tema on lõplik lepingupidaja. Ja just seda Joosua ja Kaaleb ka tegid (s 7-9).
Kolmandaks: meil on võimalus anuda, et Jumal valaks välja oma armastuse nende südameisse, kellede pärast palvetame (s 19. vt ka Rm 5:5), aga ka meie endi südameisse nii, et võiksime tunnetada Jumala sügavat hoolt meie maailma pärast.
Palveta siis täna nende sõprade eest, keda tead olevat segaduses ning suuna kaotanud. Küsi, kas sa peaksid midagi tegema? Kasuta oma palves Jumala nime, järgides Moosese palve mudelid. Maailma jaoks on uskumise aluseks nägemine, kristlaste jaoks tähendab palve usalduse väljendamist!
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald