Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hs 15:1-8

Kolmapäev, 28. Juuli 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 15:1-8

Jeruusalemm kui tarbepuuks kõlbmatu viinapuu
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Inimesepoeg, kas on siis viinapuu, metsapuude seas olev väät, parem kui kõik teised puud?
3Kas võetakse sellest puud, et teha tarbeasja? Või kas võetakse sellest varn, et riputada sinna igasugu riistu?
4Vaata, see antakse tuleroaks. Tuli põletab selle mõlemaid otsi ja selle keskpaik kõrvetatakse - kas see kõlbab veel millekski?
5Vaata, kui see oli rikkumata, siis ei saadud seda tarvitada millekski; veelgi vähem saab seda millekski tarvitada, kui tuli on seda põletanud ja kõrvetanud.
6Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Nii nagu ma metsapuude seast olen andnud viinapuu tuleroaks, nõnda loovutan ma Jeruusalemma elanikud.
7Ja ma pööran oma palge nende vastu: nad on pääsenud tulest, aga tuli sööb nad. Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma pööran oma palge teie vastu.
8Ja ma teen maa lagedaks, sellepärast et nad on olnud täiesti truuduseta, ütleb Issand Jumal."

Sunniviisil pagenduses elaval rahval oli raske oma saatusega leppida. Nii hellitati jätkuvalt lootust peatsest kodumaale naasmisest. Tänases lõigus kirjeldab Hesekiel üksikasjalikult ja korduvalt Jeruusalemma ees ootavat tulevikku.

Iisraeli rahvast võrreldakse Piiblis sageli viinapuuga. Hesekiel kirjeldab peenevarrelise metsviinapuu kasutuskõlbmatust ehitusmaterjalina. Ükski normaalne inimene ei prooviks taolisest materjalist midagi kõlbulikku valmistada. Iisraeli rahvas aga pidas seda ometi võimalikuks. Ta ei olnud valmis nägema tõde enese kohta.
Prohvet püüab rahvast tõest arusaamisele aidata, kirjeldades metsviinapuu puudusi ja kõlbmatust tarbeesemete valmistamiseks. Ta esitab karmi küsimuse: kuidas saaks puust, mis tavaliseltki ei kõlba millekski, teha üldse midagi, kui see on nüüd lisaks osaliselt ka tule poolt hävitatud?
Viinapuu üks ots sümboliseerib Iisraeli põhjakuningriiki, mis üle saja aasta tagasi hävitati assüürlaste poolt. Teine ots ehk Juuda kuningriik langes osaliselt babüloonlaste saagiks ajal, mil Hesekiel koos rahvaga viidi sundpagendusse. Jeruusalemm polnud tol ajal veel vallutatud ning seda valitseva kuningas Sidkija mäss hoidis pagenduses oleva rahva meeli põhjendamatus lootuses. Hesekiel püüab rahva seas selle väära lootuse hävitada.
Kas ka sinu elus on midagi sellist, millest hoiad kinni küünte ja hammastega, püüdeldes selle poole iga hinna eest, kuigi tead, et Jumal ei kiida seda heaks?

Ainult tõde teeb vabaks.

Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto