Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hesekiel 20:18-31

Laupäev, 7. August 2004

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hesekiel 20:18-31

Issand kohtleb armulikult oma taganenud rahvast
18Ja ma ütlesin kõrbes nende lastele: Ärge käige oma vanemate määruste järgi, ärge pidage nende seadusi ja ärge rüvetage endid nende ebajumalatega!
19Mina olen Issand, teie Jumal, käige minu määruste järgi, pidage minu seadusi ja täitke neid
20ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid leppemärgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Issand, teie Jumal!
21Aga lapsed hakkasid mulle vastu, nad ei käinud mu määruste järgi ega pidanud mu seadusi, et nad oleksid teinud nende järgi, mida inimene peab tegema, et ta nende varal võiks elada; nad teotasid mu hingamispäevi. Siis ma mõtlesin valada oma tulise viha nende peale, et vaigistada oma viha nende kallal kõrbes.
22Aga ma tõmbasin oma käe tagasi ja talitsesin end oma nime pärast, et seda ei teotataks paganate hulgas, kelle nähes ma olin nad Egiptusest välja toonud.
23Siis ma tõstsin ka kõrbes oma käe üles neile vandudes, et ma pillutan nad paganate sekka ja puistan nad laiali mööda maid,
24sellepärast et nad ei olnud teinud mu seaduste järgi, vaid olid hüljanud mu määrused ja olid teotanud mu hingamispäevi ja et nende silmad olid vahtinud nende vanemate ebajumalate poole.
25Siis andsin ka mina neile määrused, mis ei olnud head, ja seadused, mille varal nad ei saanud elada.
26Ma lasksin nad saada rüvedaks nende ohvriandide läbi, kui nad kõik esmasündinud lasksid tulest läbi käia; ma kohutasin neid, et nad tunneksid, et mina olen Issand.27Seepärast räägi Iisraeli sooga, inimesepoeg, ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Veel sellegagi on teie vanemad mind teotanud, et nad ei olnud mulle truud.
28Kui ma olin nad toonud maale, mille pärast ma olin oma käe üles tõstnud neile vandudes, et ma annan selle neile, ja nad nägid mõnda kõrgemat küngast või mõnda leherikast puud, siis nad ohverdasid seal oma tapaohvreid ja viisid sinna oma pahameelt tekitava ohvrianni; nad tegid seal oma uimastuslõhna ja valasid sinna oma joogiohvreid.
29Siis ma ütlesin neile: Mis ohvriküngas see on, kuhu te lähete? Ja sellepärast nimetatakse seda tänapäevani ohvrikünkaks. 30Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Kas tahate endid rüvetada oma vanemate viisil ja truudust murdes käia nende põlastusväärsuste järel?
31Te rüvetate endid tänapäevani kõigi oma ebajumalatega, tuues oma ohvriande, lastes oma lapsi tulest läbi käia. Ja mina peaksin teid lubama minult nõu küsida, oh Iisraeli sugu! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei luba ma teil mind küsitleda.

Prohvet Hesekiel jätkab etteheidetega rahva truudusetu mineviku kohta. Rahvas on jõudnud tõotatud maale, sest Jumal talitses ennast ega hävitanud neid teel.

Jumal oli endistel aegadel andud käsu: ajage eneste eest ära kõik rahvad ja purustage kõik nende jumalakujud, hävitage kõik nende valatud jumalakujud ja purustage ohvrikünkad. Kuid tõotatud maale jõudes ei aetud rahvaid minema, vaid Iisraeli ja teiste rahvaste kultuur hakkas sulanduma. Hesekiel väljendab seda salmis 28. Nendest sõnadest on läbi kumamas kuningas Joosija kultusreform, mis koondas Issanda teenimise üksnes Jeruusalemma templisse. Vaata 2Kn 23, kus kirjeldatakse ebajumalateenistuse kõrvaldamist Iisraelist.
Eriti vastumeelsena näeb prohvet tava lasta lastel jumal Mooloki auks tulest läbi käija. Mooloki austamispaiga rüvetamist märgitakse ka seoses Joosija usupuhastusega.
Prohveti kibe sõnum on suunatud pagendatud iisraellaste poole, kes ka vangipõlves endiselt pöörduvad ebajumalate poole. Sellepärast ei saa ka Issand lubada enda küsitlemist.

Mõistatuslikum on ütlus seaduste ja määruste kohta, mis ei olnud head. Selle all võib ühelt poolt mõista ebajumalateenimist. Seletust näib toetavat ka seos, milles sõnad öeldakse viidates rüvetavatele ohvritele.
Kuulsas Areopaagi kõnes ütles apostel Paulus: „Kui me nüüd oleme jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane, või nagu inimeste oskuse või kujutlustega loodud. Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel, kõigis paigus meelt parandada.“
Teisalt on Hesekieli sõnad seadustest ja määrustest mõistetavad tulevikku suunatuina. Ta räägib rituaalsetest eeskirjadest, mida on väga raske täita, mis röövivad inimeselt vabaduse ja ka kõige täpsema täitmise korral ei anna inimesele rahuldustunnet.
Hesekiel ruttab siin ette apostel Paulusest, kelle meelest seadus on kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks. Uus Testament mõistab seaduse ülesandena inimese patule osutamist.

Seaduse täitmise kaudu ei saa me Jumala õnnistust ära teenida, kuid ometi seadust täitmata jättes teenime Jumala käest patu täie palga - lahusoleku Jumalast endast.