Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 14:53-65
Suurkohus kuulab Jeesust üle53Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
54Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.
55Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,
56sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.
57Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:
58"Me oleme kuulnud teda ütlemas: "Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.""
59Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.
60Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: "Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?"
61Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: "Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?"
62Aga Jeesus ütles: "Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega."
63Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: "Mis tunnistajaid meil veel vaja on!
64Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?" Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.65Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: "Ütle prohveti kombel, kes see oli!" Ja teenrid jagasid talle kepihoope.
Vaidlused selle üle, kas see Sanhedrini öine istung oli korrektne kohtuistung või kiiruga organiseeritud ülekuulamine, võivad olla põnevad, kuid on täielikult ebaolulised. Selge on aga see, et juutide suuremad ja võimsamad usujuhid polnud huvitatud tõe väljaselgitamisest, vaid sellest, et vabaneda ohust oma autoriteedile. Markus püüab oma kirjelduses demonstreerida ainult nende pahatahtlikkust ja hoolimatust tõe ja õiguse suhtes – väärtused, mille eest nad oleks pidanud seisma. Ebaõiglus ja seaduse väänamine on sama sage tänapäeval – võime arvatavasti meenutada hiljutisi kõrge taseme kohtulugusid, mis on seda demonstreerinud. Kuid samal ajal on vähem reklaamitud kohtuistungites paljud tähelepandamatud inimesed sageli vähemusgruppide liikmed, samuti kannatavad nad suuremaid või väiksemaid ebaõiglusi iga päev – enamasti brutaasete totalitaarsete režiimide käes, aga ka Lääne demokraatiates. Isegi kirik on võimeline käituma ebaõiglaselt ja nagu Sanhedrin andma oma argumentidele usaldatavuse kaitsekihi valede teoloogiliste argumentidega.
Jeesus seisis vaenuliku kohtu ees üksi – ta oli kõrvalseisja, mässumeelse Galilea tähelepandamatu esindaja, omalaane prohvet ja usulise süsteemi kriitik. Kasvava ja ohtliku populaarsusega talupoegade seas olid tema radikaalsed õpetused jõudnud Jeruusalemma. Tal oli ettevaatlikuks tegev potentsiaal luua populaarne lahkusk, mida Jeruusalemma liidrid soovisid maha suruda, et säilitada nende soositud staatus Rooma okupatsioonivõimude ees. Meie kristlastena peaksime meeles pidama omakasupüüdlikke eesmärke ja ebaõiglust siin ja Kristuse mälestuseks olema alati mures valearreteerimiste, vangistuste ja hukkamiste pärast. Peaksime olema tähelepanelikud näiteks, kui kuritegevuse kasv viib kohese surmanuhtluse nõudeni. Peaksime olema teadlikud, et nn kiire õigusemõistmine võib viia ka ebaõiglaste tagajärgedeni.
Sanhedrini liikmed tegid oma valikud ja olid vastutavad oma tegevuse eest. Laiemalt olid nad osalised kohtudraamas, mis oli suurem, kui nad mõistsid. Nende ees seisis täielikult süütu Jumala Poeg, kelle nad surma mõistsid mitte ainult omskasupüüdlikel motiividel, vaid ka selleks, et ta kannaks ära maailma patud.
Selle kommentaari autor: John Harris