Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 29:1-23
Jeremija kiri Paabeli vangidele1Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemmast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, keda Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast viinud vangi Paabelisse,
2pärast seda kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalemma vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemmast olid läinud,
3Elaasa, Saafani poja, ja Gemarja, Hilkija poja, vahendusel, keda Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Paabelisse; selles oli öeldud:
4"Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, keda ma olen Jeruusalemmast lasknud viia vangi Paabelisse:
5Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
6Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!
7Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!
8Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!
9Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.
10Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika.
11Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
12Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.
13Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.
14Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Issand, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia.
15Ja kuna te olete öelnud: Issand on Paabelis lasknud tõusta meile prohveteid -
16siis ütleb Issand nõnda kuninga kohta, kes istub Taaveti aujärjel, ja kogu rahva kohta, kes elab siin linnas, teie vendade kohta, kes ei ole läinud vangi koos teiega:
17Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku ja teen nad roiskunud viigimarjade sarnaseks, mis on nii halvad, et need ei kõlba süüa.
18Ja ma ajan neid taga mõõga, nälja ja katkuga ja teen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal, sajatuseks ja jälestuseks, pilkealuseks ja teotuseks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad olen tõuganud,
19sellepärast et nad ei kuulanud mu sõnu, ütleb Issand, kui ma läkitasin nende juurde oma sulaseid prohveteid, koguni korduvalt läkitasin; aga teie ei kuulanud, ütleb Issand.
20Aga kuulge Issanda sõna, teie, kõik vangid, keda ma olen Jeruusalemmast saatnud Paabelisse!
Jumal ilmutab oma väge
Jumal kasutab oma väge et suunata rahvusvahelisel areenil toimuvaid sündmusi. Nebukadnedsar vallutas Jeruusalemma ning viis märkimisväärse osa selles Paabelisse. Samas Jumal ka tunnistab, et toimunu taga on Tema käsi. Inimesed võivad ju arvata, et nemad juhivad sündmusi, tegelikult ja viimselt – juhib Jumal.
Jumal on täiesti pühendunud oma rahvale
Oma pühendumise tõttu annab Jumal rahvale nõu võtta vastu pakutav ( vangi)elu vaatamata ümbritsevaile tingimustele – nad peavad end Paabelis sisse seadma ning kaasa aitama oma vallutajate edenemisele ja rahule! Keegi ei salga eksiili raskust, aga sellele vaatamata läheb elu koos Jumalaga ka seal edasi!
Jumal taastab oma rahva
Isegi neid karistades, on Jumala süda täis kaastunnet oma rahva vastu – ning tema mõtted suunatud nende heaolule.
Jumal toimib otsustavalt üleastumistega
Eksiil oli kindel tõend selle kohta et Jumal ei jäta ülekohut karistamata. Need kes jäid maja Jeruusalemma tundsid end erilistena ning varjatuina, kuid Jumala sõnum neile oli häda ja meeleheite sõnum.( s 15-23)
Jumal ütleb välja oma ootused
Jumal soovis oma rahvaga sügavat ja tõelist osadust, soovis rahvast kes täiesti on talle pühendunud ( s 12,13)
Suurim väljakutse – jääda usaldama Jumalat.
Paabelis jäeti juutidele teataval määral alles nende sõltumatus. Nad võisid istutada ning süüa oma viljast. Jah nad olid orjad, kuid orjad kelledel oldi põllud, ning kes võisid vabalt valida oma abielupartnerid.
Suurem väljakutse kui toimetulek olukorraga oli neile jääda usaldama oma Jumalat. Paabeli võit viitas kõikide teiste silmis asjaolule – et Paabeli jumalad olid võimsamad kui Jehoova. Ja nüüd – eemal Tõotatud maast, tundus äravalitud rahva ühendus Jumalaga veel kaugem olevat. Ja selles olukorras ütleb Jumal: „ma tean plaane, mis mul sinu jaoks on“ ( s 11). Siis kui nende elud olid totaalselt hävitatud, kinnitab Jumal et tal on ikkagi plaan nende jaoks – nii lühiajaline kui pikaajaline. Tema huvi nende vastu jääb alles. Ta ei ole neid maha jätnud ning ta ei unusta neid.
Kui nemad võtavad Tema palet jälle otsida, usaldada Teda ka nüüd – siis saavad nad nähe nende plaanide täitumist.
Selle kommentaari autor: APÜ