Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 36:20-32
Rullraamatu põletamine20Ja nad läksid kuninga juurde õue, aga rullraamatu jätsid nad kirjutaja Elisama kambrisse; ja nad kandsid kõik sõnad kuninga kõrvu.21Siis kuningas läkitas Jehudi rullraamatut tooma ja too võttis selle kirjutaja Elisama kambrist; ja Jehudi luges kuninga kuuldes ja kõigi vürstide kuuldes, kes seisid kuninga juures.
22Kuningas istus talvekojas - oli üheksas kuu - ja tema ees oli süüdatud sütepann.
23Ja kui Jehudi oli lugenud kolm või neli veergu, siis lõikas kuningas kirjutaja noaga rullraamatu katki ja viskas sütepannil olevasse tulle, kuni kogu rullraamat oli hävinud sütepanni tules.
24Aga nad ei tundnud hirmu ega käristanud oma riideid lõhki, ei kuningas ega ükski tema teenritest, kes kuulsid kõiki neid sõnu.
25Ja kuigi Elnatan, Delaja ja Gemarja kuningat tungivalt palusid rullraamatut mitte põletada, ei võtnud ta neid kuulda.
26Ja kuningas käskis Jerahmeeli, kuningapoega, ja Serajat, Asrieli poega, ja Selemjat, Abdeeli poega, kirjutaja Baaruki ja prohvet Jeremija kinni võtta; aga Issand peitis nad ära.27Ja Jeremijale tuli Issanda sõna, pärast seda kui kuningas oli põletanud rullraamatu ja sõnad, mis Baaruk Jeremija suust oli kirjutanud, ja ta ütles:
28"Võta enesele teine rullraamat ja kirjuta sinna kõik endised sõnad, mis olid esimeseski rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim põletas!
29Ja Juuda kuninga Joojakimi kohta ütle: Nõnda ütleb Issand: Sina oled selle rullraamatu põletanud, öeldes: Mispärast sa oled sinna sedaviisi kirjutanud: Paabeli kuningas tuleb ja hävitab selle maa ning kaotab sealt inimesed ja loomad?
30Seepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi kohta nõnda: Ei ole temal seda järglast, kes istuks Taaveti aujärjele, ja tema surnukeha visatakse päevapalavuse ja öökülma kätte.
31Ja ma karistan teda ja tema sugu ning ta sulaseid nende süütegude pärast; ma toon neile ning Jeruusalemma elanikele ja Juuda meestele kogu selle õnnetuse, mille ma neile tõotasin ja mida nad ei võtnud kuulda."
32Siis Jeremija võttis teise rullraamatu ja andis selle kirjutaja Baarukile, Neerija pojale, ja tema kirjutas sinna Jeremija suust kõik selle raamatu sõnad, mille Juuda kuningas Joojakim oli tules põletanud; ja neile lisati veel palju samasuguseid sõnu.
Sõnum, mille eesmärgiks ongi see, et kõik seda kuuleksid ja selle järgi tegutseksid, ei liiguta kuningat. Tegemist on juhiga, kes ei soovi rahva seas paanikat külvata ning on veendunud, et segadusetekitajad tuleb kõrvaldada. Kuningas arvestab üksnes inimliku ressursiga: kui palju on tal sõjaväge, kui tugevad on linnamüürid, millised võimalused on vaenuvägedega kokkuleppe saavutamiseks. Jumaliku aspekti on ta hoopis välistanud. Seetõttu on loogiline, et ta vihastab ja hävitab rullraamatu.
Jumal on aga järjekindel. Kui üks võimalus läheb luhta, annab ta teise. Jeremija peab selles protsessis samuti kannatlik olema – ta oli just valmis saanud suure töö ning nüüd tuleb seda taas otsast alustada.
Meie inimestena oleksime ehk ammu juba kohut mõistnud sellise kuninga ja tema kaaskonna üle. Jumal ütleb oma otsuse kuninga kohta välja salmides 30-31.
Vahetevahel juhtub, et kõigist meie pingutustest hoolimata avastame, et meie töö ei ole vilja kandnud. Imestame, kuidas see on võimalik, kui oleme nii palju vaeva näinud. Loe Ef 6:12 ja 1Kr 3:5-7. Kui läheme välja Jumalalt saadud jõuga ning anname endast parima, võime teada, et me ei võitle oma võitlust, vaid Jumal teeb seda meie eest. Meie osa on osutuda kõlblikuks, kuid kas inimesed võtavad evangeeliumi vastu või mitte, ei ole paraku meie teha. See valik jääb neile ja oma valikute eest kannab iga inimene isiklikku vastutust.