Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 24:45-51
Tähendamissõna arukast ja arutust sulasest45Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
46Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
47Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
48Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: "Mu isand viibib,"
49ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,
50siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
51ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Milline peaks olema kristlaste hoiak enne Kristuse taastulekut? Tekst annab meile mõnevõrra ootamatu, isegi drastilise pildi: taastulevat Kristust kujutatakse siin vargana, kes öö varjus majja sisse murrab. Tema tulek on täielik ootamatus. Kuidas peaksime kristlastena selleks valmistuma?
Vastuse sellele küsimusele annab tähendamissõna arukast ja arutust sulasest. Ustav sulane täidab täpselt neid korraldusi, mida kodust lahkuv peremees talle on andnud, seega omab ta õiget arusaamist oma isanda tahtest. Rumalus on piibellikus käsitluses Jumala tahte mittetundmine ja ignoreerimine. Inimlik rumalus ei ole ei vähese aurukuse ega puuduliku hariduse küsimus. Neid muresid saab ju õppimisega leevendada. Tõeline rumalus on põhimõtteliselt alati seotud patuga (vt s 48-49). Ja vastupidi, tõeline tarkus on alati Jumala and. Arukas ehk ustav sulane on selles loos aukohal, nii nagu tunnustati juba Vana Testamendi prohveteid.
Selle maailma võimude ja autoriteetide kummardamine saadab inimesed orjusse. Olla Jumala sulane tähendab olla tegelikult vaba, olla iseenda peremees, allumata selles maailmas tegutsevatele jõududele. Niisugune arukas sulane ei pettu oma ootustes. Isand annab tagasi tulles tema vastutusele palju suurema vara. (s 47). Vääritu sulane annab järele kiusatustele. Ta kaotab usalduse isanda vastu ja hakkab toimetama omapäi. Tema jaoks ei ole peremehe naasmine sugugi rõõmus üllatus (s 50).
On ekslik arvata, et Jumal on kusagil “kaugel ära” ja jätnud meid siia omapead. Ta tuleb tagasi ja seda mõistes mõistame ka vastutust oma eluviisi pärast.