Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jl 1:1-20
Rohutirtsud laastavad maa1Issanda sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale:
2"Kuulge seda, vanemad, ja pange tähele, kõik maa elanikud! Kas seesugust on sündinud teie päevil või teie vanemate päevil?
3Jutustage sellest oma lastele ja teie lapsed oma lastele ja nende lapsed tulevastele põlvedele:
4mis jäi üle röövikuist, selle sõid rohutirtsud; ja mis jäi üle tirtsudest, selle sõid vastsed; ja mis jäi üle vastseist, selle sõid mardikad.
5Ärgake, te joobnud, ja nutke, ulguge, kõik veinijoojad, veinivirde pärast, et see on kadunud teie suust!
6Sest mu maa kallale on tulnud vägev ja arvutu rahvas: ta hambad on lõvi hambad ja tal on emalõvi lõualuud.
7Ta on rüüstanud mu viinapuu tühjaks ja murdnud mu viigipuu katki; ta on koorinud selle koguni paljaks, nii et see on valge ja raagus.
8Nuta nagu neitsi, kel kotiriie üll, oma peigmehe pärast!
9Roa- ja joogiohver on kadunud Issanda kojast, preestrid, Issanda teenrid, leinavad.
10Põllud on laastatud, muld leinab, sest vili on rüüstatud, vein ikaldunud, õli lõppenud.
11Põllumehed on jäänud häbisse, viinamäe aednikud halisevad nisu ja odra pärast, sest saak on hävinud.
12Viinapuud on äpardunud ja viigipuud närbunud, granaatõunapuu, samuti palm ja õunapuu - kõik puud on kuivanud; tõesti, rõõm on häbiga lahkunud inimlaste juurest.
13Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver!
14Pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek, koguge vanemad ja kõik maa elanikud Issanda, oma Jumala kotta ja kisendage Issanda poole!
15Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.
16Eks ole meie silme eest kadunud toidus, meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine?
17Seemneivad mulla all on tahkunud kõvaks, tagavarad on rüüstatud; aidad on lammutatud, sest vili on ikaldunud.
18Kuidas küll loomad ägavad, veisekarjad on arust ära, sest neil pole karjamaad. Ka lambakarjad on hävimas.
19Ma kisendan sinu poole, Issand, sest tuli on neelanud kõrbe rohumaad ja leek on kõrvetanud kõik metsapuud.
20Metsloomadki igatsevad sind, sest veeojad on kuivanud ja tuli on neelanud kõrbe rohumaad.
Siin on erakordne üleskutse ärkamisele, mis on suunatud kõigile inimestele: vanadele, lastele, joodikutele, preestritele, talupoegadele, ministritele. Kutse on suunatud kogu rahvale, vaadates selle elu igast küljest. Vaatluse all on maa, põllumajanduslik toodang, eluskari, vähenõudlik eluviis, enesega rahulolevate ja sõnakuulmatute inimeste kadunud religioossed püüded ja rahva sotsiaal-poliitiline saatus. See üleskutse on suunatud indiviidi kõikide tunnete ja meelte poole: kõrvadele - kuulake vanad, silmadele - ärgake joodikud ja nutke, emotsioonidele - leinake nagu neitsid, tahtele - pange selga kotiriie, leinake, kuulutage välja püha paast.
Issanda järgimine pole lihtsalt religioosne tegevus. Kui Issand meid kõnetab, peame andma ennast talle täielikult. Patukahetsus on täispöörde tegemine sotsiaalselt, poliitiliselt, majanduslikult ja intellektuaalselt – kui nimetada ainult mõnda valdkonda. Me ei saa põgeneda millegi eest oma elus, ja kui me tahame tõeliselt kogeda andestuse ülevoolavat õnnistust, siis peab olema kahetus põhjalik. Ükski osa minust ei saa välja jääda Jumala tähelepanu alt, kelle armastus ja kaastunne on liiga suured, et piirduda ainult selle osaga minust, mida nimetan oma hingeks ja vaimuks. Armastus on imeline, jumalik, ta nõuab mu hinge, mu elu, kõik, mis mul on (Isaac Watts, 1674–1748).
Isegi kui prohvet näeb põuas, katkus ja võõrvägede sissetungis märke Jumala karistusest, pole seegi lõplik. Jumala vastus sõnakuulmatusele pole kunagi täis ähvardusi, vaid kutse „veeta öö kotiriides“ Jumala kojas, hüüdes Jumala poole.
Selle kommentaari autor: Morris Stuart