Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Madu ja lahke vastuvõtt

Esmaspäev, 11. Juuni 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 28:1-15

Paulus talvitub Maltal
1Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.
2Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.
3Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.
4Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: "Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud."
5Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
6Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.
7Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.
8Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.
9Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.
10Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
Teekond Rooma jätkub
11Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
12Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
13Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.
14Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
15Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.

Täna Jumalat suurte ja väikeste armusaamiste eest: suurte päästmiste, väikeste lahkuseosutuste jm eest.

Eelmises tekstis nägime kuidas on võimalik meiega toimuvat täiesti valesti tõlgendada kui me ei pane seda Jumala suuremasse plaani. Maltalaste reaktsioon Pauluse ja tema kaasreisijate ilmumisele on segu hämmastusest ja ülereageerimisest - kuid samas ei tasu neisse ka üleolevalt suhtuda.
Kõigepealt, käitusid nad lahkelt (s 2). Suur hulk (mitusada!) inimesi ilmub nende kallastele peale laevahukku ning maltalaste esimene reaktsioon on neid abistada, neid tervitatakse, soojendatakse ning osutatakse kõigiti külalislahkust. (s7- pane tähele “meie vormi - ka Luukas oli abisaajate hulgas).
Siis aga juhtub see kummaline lugu maoga. Saareelanikel oli ilmselt mingi kindel ettekujutus jumalustest ja nende käitumistavadest (s 4) - ning see sobib kokku Pauluse väidetega Rooma kirja esimestes peatükkides, kus ta väidab et kõikidel inimestel on võimalik Jumalat tähele panna.
Tundub, et Luuka meelest on irooniline, kui mitte hale - saareelanike suhtumise muutus Paulusesse - kõigepealt arvavad nad, et ta on mõrvar, ja kohe seejärel, et ta on jumal. Kommentaatorid märgivad, et iidses maailmavaates oli olemas ka jumalike olendite “keskklass” - ning Luukas teeb meile selgeks, et Paulus ei kuulunud nende sekka. Ometi kohe järgmine lõik esitleb Paulust, kui tervendajat - nii nagu oli Jeesus - kes teeb terveks oma võõrustaja isa nign ka teised saareelanikud.
Ebatavaline on see, et ei ole mingit märget selle kohta et Paulus oleks maltalastele jutlust pidanud ( mis ei tähenda et ta seda ei teinud) - ja nii näeme veelkord kuidas Paulus kohandab oma teenimise vastavaks vastuvõtjate võimalustele.
Nii jõuame kogu raamatu kulminatsioonini - Pauluse saabumiseni Rooma, kus tundub, et kohalike kristlaste soe vastuvõtt ning tervitused kaaluvad kaugelt üles Pauluse koduaresti.

Paljudel inimestele on tänapäeval nihestatud arusaamised kristluses sisust ja kristlaseks olemisest. Kuidas võiksime seda valitsevat segadust korrigeerida oma tegude ning sõnade läbi?

Selle kommentaari autor: Roger Pooley