Loe läbi alltoodud kirjakoht: Kl 1:1-8
Tervitus1Paulus, Jumala tahtmisel Kristuse Jeesuse apostel, ja vend Timoteos - pühadele, kes on Kolossas, ustavatele vendadele Kristuses:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt [ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt]!Tänu ja palve koguduse eest3Me täname Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa alati, kui me teie eest palvetame,
4sest me oleme kuulnud teie usust Kristusesse Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu
5lootuse pärast, mis teile on tallele pandud taevas. Sellest lootusest te olete juba kuulnud evangeeliumi tõesõnas,
6mis on tulnud teie juurde, nõnda nagu see kogu maailmas on vilja kandmas ja kasvamas. Nii on see ka teie seas sellest päevast peale, mil te kuulsite ja tõeliselt ära tundsite Jumala armu;
7nõnda nagu te olete õppinud Epafrase, meie armsa kaassulase käest, kes on ustav Kristuse teener teie heaks.
8See ongi tema, kes meile on teatanud teie armastusest Vaimus.
Kirjana, algab kiri kolosslastele tutvustustega saatjatest ja vastuvõtjatest. Saatjaks on apostel Paulus ja kirja saajateks on märgitud "pühad", Jumala püha rahvas Kolossa linnas. Nende vahel valitseb vaimulik üksmeel, mis muudab Pauluse sõnad niivõrd palju tähendusrikkamaks.
Apostel on keegi, kes on Jeesuse poolt kutsutud kuulutama evangeliumi ja rajama kogudusi. Üks iseloomulikumaid tunnuseid selliste misjonäride puhul on nende kirglik pühendumus inimeste vastu - sest see oli ka Jeesusele esmatähtis. Jeesus tuli, et anda oma elu oma lammaste eest (Jh 10:11). 1 Ja meie vaimulik kutsumine on kehastada Jumala armastust Tema rahva jaoks, hoolitsedes Tema lammaste eest (Mt 9:36). 2 Alternatiiviks sellele on olla orjastatud vastupidise prioriteedi poolt: kasum. "Inimesed üle kasumi" on tõelise misjonäri väljavaade. Võimalus, et tavalised inimesed võiksid olla "pühad" ei oleks paljudele variseridele ja saduseridele pähegi tulnud, kes põlgasid kogu ülejäänud kogukonda, kes ei pidanud Seadust sama rangelt kui nemad (Jh 7:49). 3 Kuid Paulus alustab nende usust - ta näeb koloslasi läbi teise pilgu.
Mida öelda siis "pühade" kohta? "Pühad" on inimesed, kes usuvad Jeesusesse ja armastavad oma kaasusklikke (s.4). Nii et püha inimese elu peab sisaldama suhtumisi muutvat usku. Kui me ütleme, et usume Jeesusesse, aga meil ei ole armastust üksteise vastu, siis tõde ei ole meis. Pühade teine omadus on, et neil on lootus tulevasse maailma. Kus see lootus puudub, valitseb maailmalikkus. Kolmandaks, on pühade elud viljakaks pinnaseks Sõnale, kus see juurdub ja toob esile vilja (s.6). See teeb neist ka õnnistuse teiste jaoks. Usk ilma viljadeta on väärtusetu, nagu viigipuu, mis Jeesuse pettudes ära kuivas (Mt 21:18-19). 4
Lõpuks - pühad on armastuses rikkad. Selline armastus teeb meid võimeliseks nägema üksteist läbi Jeesuse silmade, kuna Jeesus on armastuse valgus. Meie kutsumine on võimaldada inimestel saada usklikeks ja usklikel täita oma kutsumine pühadena.
1 - Jh 10:
11 Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
2 - Mt 9:
36 Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad
olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole
karjast.
3 - Jh 7:
49 Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!”
4 - Mt 21:
18 Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
19 ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle
juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: „Ei
tule sinust enam iialgi vilja!” Ja viigipuu kuivas otsekohe
ära.
Selle kommentaari autor: Valson Thampu