Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Kasutamiseks piisavalt nõrk

Reede, 24. Mai 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 11: 23-31

Usust ja uskujatest muistsel ajal
23Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.
24Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end nimetada vaarao tütre pojaks.
25Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest aega nautida pattu,
26sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.
27Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.
28Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.
29Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.
30Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.
31Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

Mida nimetaksid oma kolme suurima tugevusena? Ja kolme suurima nõrkusena?

 

Tänane tekst keskendub Moosesele ning usule tema elus, mis avaldus vastupanemises vaarao õukonna naudingutele; paasapüha pidamises ning Jumala rahva Egiptusest välja, läbi Punase mere viimises. Huvitav, mida Mooses ise, kõigi nende sündmuste keskel olles tegelikult tundis? Jõulisena ning olukordi valitsevana, täis rahu? Tõenäoliselt mitte. Piiblitekst meenutab meile, et Moosese oli juba lapsepõlves pidanud murduma, ning ka edaspidi tuli tal kogeda väärkohtlemist, alandamist, kuni viimaks leidis end olevat vaarao vihaalusena. Usus elamine, ei tähenda sugugi jätkuvat õnnetunnet, tervist või suurepärast elu. Pigem paneb see meid sageli tundma end hoopiski läbikukkujatena. 

Selleks ajaks kui Mooses oli 80 aastat vana, oli ta ka läbipõlenud; viibides üksi kõrbes, omas ta kriminaalset minevikku ning  perspektiivitut töökohta, ja elas ikka veel oma sugulaste juures! Üks kristliku elu suuri paradokse ongi, et Jumal tundub kaugelt enam toimivat läbi meie nõrkuste, kui tugevuste (2Kr12:9). Dennis Lennon on kirjutanud raamatu pealkrijaga “Jumalale kasutamiseks piisavalt nõrk” - mis vägagi meeldejäävalt sõnastab Moosese vaimuliku efektiivsuse.

Aga kuidas peaksime tõlgendama väljendit: “Kirstuse pärast” (s 26)? Kas autor kasutab siin heebrea hermeneutikavõtet - millega tulevik tuuakse olevikku? Sõnasõnaline tõlge ütleks, et Mooses oli valmis kannatama samal viisil nagu pidi seda tegema Jumala võitud Sõnumitooja. Teisisõnu -kuigi Mooses teadis usust elamise raskust, oli see tema jaoks  ainus vaimse elujõulisuse säilitamise viis ning seepärast valis ta selle tee rõõmuga.

Viimaks õpetab Moosese kogemus meile , et usust elamine tähendab elukestvat õppimisprotsessi. Moosest meenutatakse kõige enam tema usujulguse tõttu, mida ta näitas Punase mere lõhestamisel. “Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab” (2Ms 14:13). Võibolla kasutas Jumal kümmet Egiptuse nuhtlust mitte ainult vaarao kanguse murdmiseks, vaid ka Moosesele usu ja usalduse õpetamiseks?

 
Mille kaudu õpetab Jumal sulle rohkem Teda usaldama? Tee sellest täna oma palvealus.

Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm