Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 4:1-16
Kain ja Aabel1Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: "Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud."
2Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
3Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
4ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
5aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
6Ja Issand küsis Kainilt: "Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
7Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!"
8Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: "Lähme väljale!" Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
9Aga Issand küsis Kainilt: "Kus on su vend Aabel?" Ja tema vastas: "Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?"
10Ja tema ütles: "Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!
11Aga nüüd ole sa neetud siit maa pealt, mis oma suu on avanud, su venna verd sinu käest vastu võttes!
12Kui sa harid maad, siis see ei anna sulle enam oma rammu. Sa pead maa peal olema hulkur ja põgenik!"
13Ja Kain ütles Issandale: "Mu karistus on suurem, kui ma suudan kanda!
14Vaata, sa oled mind täna ära ajanud siit maalt ja ma pean varjule minema su palge eest ning maa peal olema hulkur ja põgenik. Ja igaüks, kes mind leiab, tapab mu."
15Ja Issand ütles temale: "Ei, sugugi mitte, vaid igaühele, kes Kaini tapab, peab seitsmekordselt kätte makstama!" Ja Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.
16Ja Kain läks ära Issanda palge eest ning elas Noodimaal, hommiku pool Eedenit.
Kellelegi ei meeldi kui talle väidetakse, et mõne teise inimese religioon on parem kui tema oma. Üleüldse on mõne inimese usu kuidagi “paremaks” arvamine tolerantses Läänes iseenesest juba patt. Aga mis siis kui nii väidab Jumal?
1Ms 4 peatükk ütleb, et taolise väite peale on oodata tapvat viha. Enamasti tahavad piiblilugejad teada, miks Kaini toodud ohver tagasi lükati, Aabeli oma aga vastu võeti. Ehk on siin juba viide sellele, et vereta ei saa olla andeksandmist? Aga mis on siis vastuvõetav ohver? Tegelikult on see otsustav küsimus, millele vastuse leidmiseks on vaja tervet ülejäänud Piiblit.
1Ms 4 peatüki hea sõnum on see, et langenud inimesele antakse ikkagi võimalus saada vastuvõetud Jumala poolt. Aabeli ohver särab kui kirgas lootusekiir, Eedeni kaotanud maailmas.
Kaht ohvrit puudutavail küsimustel on ka teine pool: need asetavad Jumala õigluse küsimuse alla. Kas Jumal tõesti eelistab karjaseid maaharijatele? Kuidas oleks Kain pidanud teadma, mis vastuvõetav on? Et lugu keskendub Kainile, siis oleme enam tuttavad tema muredega. Ning meid ilmselt ei üllata, et ta leiab rahulduse kättemakstes oma vennale. Objektiivselt võttes on Kaini tegu siiski erakordne: miks pidi ta tapma oma venna, kui Jumal oli see, kes ta ära tõukas? Kas sa Kain siis ei tea, et see on Jumal, kellele sul tuleb meelepärane olla? Ja siin Ta on - pakkudes sulle uut teed! Jumal hoolib piisavalt selleks, et hoiatada ja kaitsta mõrvarit, isegi kui tundub, et näiliselt ei tee Jumal midagi pühaku kaitsmiseks.
Tundub, et Kain ei saanud ikkagi aru. Teadlikult või mitte, moonutab ta nii oma venna kui Jumala kavatsuse. Võibolla polnud ta kunagi tegelikult huvitatud Jumalale meelepärane olemisest (s 6-7)? Kaini reaktsioon salmides 13 ja 14 osutab, et Jumala ligiolu puudumise pärast muretses ta vaid seetõttu, et sellega vähenes tema isiklik turvalisus.
Tõeline usk aga, mida näeme Aabeli juures, huvitub enam sellest, kuidas Jumalale meelepärane olla, kui enese säästmisest. Kaasaegses, “Aga ma olen seda väärt!” -maailmas on vaja tõelist pingutust, et end salata, võtta oma rist ja järgneda Jeesusele (Mk 8:34).
Selle kommentaari autor: Ida Glaser