Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 2:18-29
Läkitus Tüatiira kogudusele18Ja Tüatiira koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Jumala Poeg, kelle silmad on nagu tuleleek ning kelle jalad on vasemaagi sarnased:
19Ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja su kannatlikkust ning et su viimaseid tegusid on rohkem kui esimesi.
20Kuid mul on sinu vastu, et sa lased naist Iisebeli, kes nimetab end prohvetiks ja õpetab, eksitada ka minu sulaseid hoorama ja sööma ebajumalate ohvreid.
21Ma olen talle andnud aega meeleparanduseks, ent tema ei taha parandada meelt oma hoorusest.
22Ennäe, ma viskan ta tõvevoodisse ning temaga abielu rikkujad suurde viletsusse, kui nad ei paranda meelt ega lõpeta oma tegusid,
23ja hävitan ta lapsed surmaga, ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda.
24Aga ma ütlen teile, muudele Tüatiiras, kellel ei ole seda õpetust, kes pole ära tundnud saatana sügavikke, nagu nemad ütlevad, - teie peale ma ei pane muud koormat.
25Pidage vaid kinni sellest, mis teil on, kuni ma tulen!
26Kes võidab ja minu tegusid lõpuni hoiab, sellele ma annan meelevalla paganate üle
27ning ta hoiab neid kui karjane raudsauaga, nii nagu purustatakse saviastjaid,
28otsekui minagi olen saanud meelevalla oma Isalt, ning ma annan talle koidutähe.
29Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!
Tüatiira oli veel vähemolulisem linn kui Pergamon - ülejäänud seitsmest kõige vähem silmapaistev. Seda suurema kaalu omandasid kohalikud käsitöögildid ning igaüks, kes soovis elatist teenida, oli silmitsi sünge valikuga. Viiteid kokkupõrgetele gildihuvide ja kristlaste usu vahel leidub ka mujal Uues Testamendis. Jumalustele toodavate ohvritega seotud pidustused olid taustaks karmidele sõnadele Iisebeli teemal (s 20), siiski oli noomimise peamiseks põhjuseks Jumalale ustavaks jäämine.
Kuningas Ahabi naine, Iisebel, oli tuntuks saanud sellega, et viis Jumala rahva eemale õigest jumalakummardamisest. Ilmutuse raamatus on taolise jumalakummardamisega seotud truudusetuse metafoorina kasutatud mitmel pool seksuaalsuhet või sellega seotud väljendeid (vt nt 14:4 “neitsid”, või “suure hoora, Paabeli” kirjeldus 17.ptk).
Kõige tähelepanuväärsem selles sõnumis aga on osakaal, mis antakse sellele väheolulisele linnale. Sõnum Tüatiira linnale on pikem kui kõik teised ning tundub, et sellel on keskne koht, see on omamoodi kulminatsioon. Ainult siin öeldakse, et Jeesuse toimimine selle kogudusega on märgiks “kõikidele kogudustele” (s 23). Ainult siin lubatakse võitjatele kosmiline meelevald - nad saavad jagada Issanda poolt võitute saatust, valitsedes rahvaid (s 26,27). Ning ainult siin on kingiks ustavaks jäänud usklikele Jeesus ise, “Koidutäht” (s 28).
See kõik meenutab meile taas kord, et Jumal ei mõõda kellegi tähtsust väljanägemise järgi. Pigem vaatab Ta kui “see kelle silmad on nagu tuleleek”, vaatab otsust tehes sügavamale pealispinnast, uurides läbi “meeled ja südamed” (s 23).
Selle kommentaari autor: Ian Paul