Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12:1-10
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt1Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.
2Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.
3Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.
4Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.
5Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.
6Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.
7Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: "Tõuse kiiresti!" Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.
8Ingel aga ütles talle: "Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!" Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: "Pane oma kuub selga ja tule minu järele."
9Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.
10Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.
Sel päeval, kui kirjutan seda kommentaari on BBC korrespondent Alan Johnston just vabastatud peale kuid kestnud vangistust Gazas. Ta räägib, et enamikel öödel nägi ta und vabadusest - aga ainult selleks, et ärgates leida, et on endiselt vangistatud samasse tillukesse ruumi. Sel hetkel aga, kui ta oli ületanud Gaza ning Iisraeli vahelise piiri, teadis ta kindlalt, et enam ei näe ta und, vaid on tõeliselt vaba.
Peetruse kogemus tänases kirjakohas on suuresti sarnane; ta ei saa kindel olla kas näeb und või mitte (s 9), ning ainult siis kui tänavalt tõusev jahe ööõhk ehmatab ta täiesti ärkvele, mõistab ta et Jumal on ta vanglast välja päästnud. Siis jõuab ta palvekoosolekule, kus usklikud teevad tema eest palvetavad - aga ainult selleks, et jääda kinnilöödud uksetaha, sest teda peetakse vaimuks (s 12-16).
Peetruse vangist vabastamine demonstreerib Jumala väge, kes on võimas kaitsma ning päästma oma sulaseid kurjade inimeste vägivalla eest - kuid me ei tohi mööda vaadata asjaolust, et selle peatüki alguses räägitakse meile ühest teisest kristlikust juhist, Johannese vennast Jaakobusest, kes hukati (s 2). Ja tema puhul ei toimunud mingit imelist päästmist, ei mingit vanglast vabastamist, ega kurja valitseja võimu takistamist, kes kristlaste tagakiusamist kasutas poliitilise relvana mängudes erinevate Iisraeli huvigruppide keskel. Ja kohe tekib meil küsimus: miks saab üks kristlik juht tagasi oma vabaduse sel ajal kui teine peab märtrisurma minema?
Ainuke, mida öelda saame on see, et Jaakobus oli täpselt sama jumalakartlik ning ustav kui oli Peetrus, ning seega ei tähenda sündmuste käik sugugi, et ühe vaimulik staatus oleks olnud parem kui teise oma. Lisaks näitab see, et iga kristlane peab olema valmis Kristust austama kas siis oma elu või surma läbi (Fl 1:20).
Selle kommentaari autor: David Smith