Mulle meeldis väga vaadata, kuidas Kathmandu turul punusid vanad mehed helmestest kaelakeesid. Nad kinnitasid oma varvaste külge mitu peenikest nööri, seejärel aga täitsid iga nööri üheaegselt sadade klaashelmestega luues imelise, keeruka mustriga, lausa kuningale sobiva kaelakee. Lugedes tänast teksti kujutle, et iga nimetatud voorus on pärl, mille kinnitad oma ellu valmistades end meie Kuninga ning Peigmehe tulekuks.

Mõned kommentaatorid arvavad,et 9.salmi esimene pool on pealkiri kogu ülejäänud kaelakee jaoks - armastus on ülim pärl (1Kr 13:13) ning see tõesti tundub nii. Ometi on meil vaja abi, et kaasajal ära tunda, mis on armastus, sest selle sõnaga kirjeldatakse peaaegu kõike alates hoolywoodi filmidest kuni taevaste olukordadeni. Paulus ütleb armastus peab olema siiras (s 9) - sõnasõnalt siis: see ei tohi olla silmakirjalik; ilma igasuguse näitlemiseta.

Jumal on oma armastuse kinkinud meile täiesti muidu, ning ka meie oleme kutsutud armastama teisi samamoodi.

Oma olemuselt on need Pauluse “pärlid” kompromissitud: tuleb vihata kõike seda, mis on kuri; kiinduda sellesse, mis on hea, mitte kunagi tüdida, õnnistada ja mitte needa, ei mingit uhkust, pettust - ei mingeid erandeid, “aga’sid” või “kui’sid”! Kui erinev on see tänapäeval kõikjal vohavast ja alaliselt muutuvast situatsioonieetikast. Need pärlid muudavad vastupidiseks praegu üldiselt omaksvõetud hoiakud, väärtused ning käitumise - olles muudetud elude ning uuendatud meele tunnuseks. Ja salm 21 on igati sobiv “kinnitus” tervele “kaelakeele”. Ühe meie sõbra abikaasa, kes töötas pastorina, sekkus kord tänavakaklusesse ning suri saadud vigastuste tagajärjel. Kaastundlikud inimesed täitsid seejärel pasotraadi erinevate kaupade ja annetustega lese tarvis, lesk aga saatis need vaikselt vangi pandud kurjategija perekonnale - kes samuti olid ohvrid selles tragöödias; ning headus hakkas võidutsema kurjuse üle.