Üheksa korda selles lühikeses lõigus kasutatakse sõna “õnnis”. Tundub, et tegelikult on raske leida head vastet kreekakeelsele sõnale “makarios” - sest  see kannab tähendust, mida iidses maailmas mõisteti paremini kui praeguses siin. Mõned tõlkversioonid kasutavad sõna “õnnelik” - see aga ei anna kaugeltki edasi kogu sisu - pigem viitab see sisemisele emotsionaalsele seisundile; “õnnis” aga on välispidine, objektiivne seisukord. Ka ei ole võimalik kasutada sõna “õnnega koos olema”, “vedama” - sest need inimesed ei ole kasu saanud üksnes õnneliku juhuse tõttu. 

Õnnis viitab pigem sellele, kes õnnistab, õnnistatud olema tähendab vastu võtma temalt, kellel on vägi anda. “Õnnistatud” on need, kes on saanud Jumalalt, või on selles olekus, mis võimaldab Jumalalt vastu võtta kõike, mida Tema tahab anda. Kas aga siis on tõelised, õnnitlusi väärivad võitjad selles tähtsuse ja rahulduse saamise võidujooksus? Need, kes mõistavad, et see tuleb Jumala käest - kust tulevad kõik head annid.

Jeesuse sõnade kohaselt ei ole need inimesed loogilised kandidaadid. See ei ole ka hästi-toimetulevate nimekiri. Pigem - on need vaesed; näljased; leinajad; tasased ning halastajad (s 3-7), kes saavad võitjate ringi siseneda. Kui iga kultuur ajaloos liigub iseenesest võimu suunas, ning tõstab kuningateks rikkad, siis taevariik, mida Jeesus kuulutab (s 3,10), toob häid sõnumeid alanduses olevaile vaestele. Päris algusest teeb Jeesus selgeks ühe asja: asjad, mis toovad siin maailmas võidu nende omanikele, ei oma mingit kaalu uues kuningriigis. Vaid need, kelle üle see maailm on naernud, kui kaotajate üle - ja Jeesus võtab piisavalt aega, et nad üksiti üles lugeda - leiavad end võitjtatena üle oma kõige meeletumate unistuste.

Heebreakeelne termin  alandlike vaeste kohta - anawin - kirjeldab inimesi, kellede vaesus on nad sügavalt Jumalast sõltuvaks teinud. Kui praegu kõlaks “anawin’ide” rivistumiskutse,  - kas sinu nimi oleks nende hulgas?