Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 5:17-26
Jeesuse mäejutlus17Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.
19Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.
20Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!
21Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.
22Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: „Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle!”, peab minema tulepõrgusse.
23Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,
24siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!
25Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!
26Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.
Jeesuse väide, et Temas on kogu käsuseadus täidetud, põhjustas suure segaduse. Tolleaegsete vaimulike juhtide jaoks oli see ka väga solvav väide. Nemad olid eksperdid käsuseaduse tundmises: ning nende jaoks oli käsuseadus Jumala eesmärkide ning iseloomu kõrgeim väljendus - umbes samamoodi kui islami seadused on muslimitele tänapäeval. Väites (s 17), et Tema võib täita kogu käsuseaduse, viitas Jeesus sisuliselt, et käsuseadusest üksi ja iseeneses ei piisanudki: vaid, et see oli ebatäiuslik väljendus Jumala parimast. Oli neid, kes sama põhjendust kasutades olid kuulekuse käsuseadusele, ning siis ka igale teisele seadusele, täiesti hüljanud. Sellesse “vabadus Kristuses” lõksu langesid nii mõnedki esimestest kristlastest, kelle jaoks sai see õigustuseks heita eneselt igasugused moraalsed piirangud (Gl 5:13). Ometi ei kuulutanud Jeesus midagi sarnast!
See, mida ta tegelikult ütles oli, et oma lihakssaamises viib Ta täide selle, mida käsuseadus ei suutnud saavutada. Ta teeb meile võimalikuks kuuletumise. Ning Ta ei tee seda mitte kuhjates meie selga veel rohkem ja kangemaid nõudmisi, ega ka lihvides käsuseaduse nõudmisi viimse, mikroskoopilise detailini - vaid, võttes ise enese peale surma seaduse, ilma vastu panemata, hävitab ta selles relvastumata võitluses patu väe - tehes Jumala Vaimule - Jumalale endale -võimalikuks sisenemise inimsüdamesse. Jeesus ise saab selliseks käsuseaduse täitmiseks, mida käsk ise iial ei suudaks. Sest käsuseadus saab toime tulla vaid patu ja roiskumise väliste väljendustega: see on kahjude piiramise strateegia, milles patu väljendus ikkagi alles jääb - sinnamaani, kuni selle juur on välja kistud. Seadus võib piirata mõrvamist (s 21), kuid ei suuda tervendada vihkavat südant (s 22). Jeesus tõotas, et Tema suudab rohkem, läheb piiramisest kaugemale - otse algpõhjuse ja meie sõnakuulmise võimetuse juure kallale (Mt 15:16-20), nign muudab meie vastuhakkavad südamed heaks (Mt 5:8, Mt 22:37).
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly