Millisena näed enda kohalikku kogudust? Paulus õpetab, et kogudusel on kõrgeim võimalik staatus: see on Jumala majapidamine. Evangeelium on Jumala viisikohane elu ja asjade organiseerimine (1Tm 1:4); juhtidel tuleb juhtida omi majapidamisi (1Tm 3:5, 12) ning ka Jumala majapidamist evangeeliumile kohasel viisil. Kogudus aga,  on Jumala plaanides muuta kogu loodu, kesksel positsioonil. Kogudus on elava Jumala kogudus (olles üle Artemisest, keda Efesoses jumalanna-emana kummardati, ja teistest ebajumalatest). “Suur on jumalakartuse saladus” (s 16) - on otsene vastulause Efesoses tuntud hüüdele “Suur on efeslaste Artemis!” (Ap 19:28,34). Kogudus on see, kes palvetab ümbritseva kogukonna eest, kuid elab ise kogukonna jumalatusele  vastanduvalt, kui Jumala alternatiivne kogukond.

Kogudus on ka “tõe sammas ja alustugi” (s 15). Siin on kasutatud kujundeid templist (Ef 2:20-22). Kogudus on see, kelle keskel Jumal ise aset võtab. Valeõpetuste ja valeõpetajate kontekstis eraldub kogudus kui tõe platvorm. Koguduse kohus on tõde (evangeeliumi) esil hoida, ning toimida kui tugi ja väljund sellele tõele kohalikus kogukonnas. Kristlastel tuleb seista tõe eest igas oma eluvaldkonnas.

Võib tunduda, et see on ehk ülepingutatud või inimeselt liiga palju ootav rakendus, eriti kui mõtled milliste inimestega koos igal nädalal Jumalat teenid. Sama võivad inimesed mõtelda sinu kohta :). Siiski ei ole koguduse kutsumine ja staatus rajatud kohalikku esinemisvõimekust silmaspidades. See on rajatud sellele, mida Kristus on teinud. Sellepärast tsiteerib Paulus siin seda vana hümni (s 16). Kogudus on Kristuse teenimistöö vili: selle tulemus, et Tema võttis inimese kuju, et Ta kuulutati õigeks ülestõusmises Püha Vaimu väes pühade inglite juuresolekul. Jeesuse lepitussurm ja ülestõusmine rajasid koguduse, mis viib päästesõnumi edasi paganarahvastele nii, et Kristust usladatakse ja usutakse Päästjana terves maailmas.Kristus valitseb auhiilguse kirkuses ning Tema misjoni kogudus esindab Teda enda kohalikus kogukonnas.