Kui vaatleme tänast kirjakohta vaid kui viidet meestele, kes tavatsesid bordelle külastada, siis jääb märkamata iidses maailmas tavapärasena nähtud seos ahnuse, õgardluse ning seksuaalse lodevuse vahel, mis peamiselt väljendus külluslikel lõunasöökidel, kus pakuti võimalusi nii toidu kui seksi nautimiseks. Selle kõige aluseks oli eetika, mis igati julgustas inimese meeli küllastama kõikvõimalikel viisidel. Lähtudes Plato mõttest, et ihu on vaid “maja” milles elab inimese vaim, ei suhtunud esimese sajandi eetikud enam ihusse kui vanglasse, vaid vaatasid selle tajusid pigem kui valvureid ja õukondlasi kelle tegevust juhtis peamiselt naudingupüüd. Lisaks, oli rikkuse tõttu  valitsev eliit  parimal positsioonil kõikvõimalikuks enda himude rahuldamiseks. Vastandina nõrkadele, hüljatutele ja kummalistele vooruste armastajatele, tõusid nemad, kui targad, esile luksuses ning tervises olevate ja tööst vabastatud inimestena, keda kõik austasid ning kellele kõik oli lubatud, nõudes ülemeelselt ja pidurdamatult oma naudingut.

Tundub, et ka mõned usklikud püüdsid õigustada sellist isekat enesehellitamist - kõik on mulle lubatud - mida praktiseeriti õgimise ning seksuaalsete orgiate näol (lõbud, mida eriliselt igatsesid noored, kõrgeltsündinud mehed), mis eliidi söömaaegu saatsid. Huvitav on see, et nood kristlastest noormehed põhjendasid oma “õigust” sekulaarsete aforismidega.

Paralleelid meie kaasaegse kutluuriga on hämmastavad. Klantsajakirjad ja hingetuksvõttev massimeedia esitlevad meile väsimatult iga väiksematki detaili kuulsate ja rikaste ennastrahuldavast eluviisist, kellele ilmselt samuti kõik on lubatud, ning kellede tarbijalikku, mida- iganes-võimaldavat seksuaalsust ülistatakse kui vabadust. Kuid meie jaoks, nii nagu ka korintlaste jaoks - on siin üks, kuid fundamentaalne ja elumuutev erisus: meie ihud kuuluvad Issandale. See, ja mitte sekulaarne pseudo-tark pop-eetika, on alus, mille kohaselt meil tuleb elada. Püha Vaimu templitena on meie ihud määratud ülestõusmiseks, mitte aga hävitamiseks, ning neid tuleb vastavalt ka kohelda - Jumalale austuse toomiseks.