Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 7:25-40
Abielust ja vallaspõlvest25Neitsite kohta mul ei ole Issanda käsku, aga ma annan nõu nagu see, kes on saanud usaldatavaks Issanda halastuse kaudu.
26Niisiis pean ma heaks seda, et eelseisva kitsikuse pärast on inimesele kasulik olla nii, nagu ta on.
27Kui sa oled seotud naisega, siis ära püüa vabaneda, kui sa oled naisest valla, siis ära otsi naist!
28Aga kui sa ka abiellud, sa ei tee pattu, ja kui neitsi abiellub, ta ei tee pattu. Kuid ihulikku viletsust saavad niisugused küll kannatada, mina aga säästaksin teid.
29Aga seda ma ütlen, vennad: aeg on piiratud. Sellepärast siis need, kellel on naised, olgu nii, otsekui neil ei oleks,
30ja need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud,
31ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas.
32Aga mina tahaksin, et te oleksite ilma mureta. Vallaline mees muretseb Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks meeldida Issandale.
33Aga naisemees muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida naisele,
34ja nii on ta lõhestatud. Ja vallaline naine või neitsi muretseb Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks olla püha nii ihu kui vaimu poolest, aga abielunaine muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida mehele.
35Seda ma ütlen teie endi kasuks, mitte selleks, et teile kaela heita silmust, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite kõrvalekaldumatult Issandas.
36Aga kui keegi arvab, et ta ei käitu oma neitsiga sündsalt, kui selle paras iga on möödumas ja nõnda peab sündima, siis ta tehku, kuidas tahab! Ta ei tee pattu; nad abiellugu!
37Kes aga jääb kindlaks oma südames, kellele abiellumine ei ole paratamatu, kellel on meelevald oma tahtmise üle ning kes on oma südames otsustanud jätta oma kaaslase neitsiks, see teeb hästi.
38Niisiis, kes oma neitsiga abiellub, teeb hästi, aga kes ei abiellu, teeb paremini.
39Naine on seotud niikaua, kui ta mees elab. Aga kui ta mees on läinud magama, on naine vaba abielluma kellega tahab, ent see sündigu Issandas.
40Aga ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamus. Aga ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.
Kui püüame elada ustavalt tõelist kristlikku elu, ei ole paradoksid iial meist kaugel. Andes ära oma vabaduse, saame me vabaks. Paulus ütleb, et võib olla hea, kui inimene ei abiellu (s 26), samas on ta kirjutanud abielu tähtsusest, ning tundub, et lausa käskimas inimestel abielluda (1Kr 7:2).
Kahtlemata on ebaõiglane levinud suhtumine Paulusesse, mis näeb teda kõiges abiellu puutuvas vaid kui skeptikut ning torisejat. Tegelikkuses tõstab Paulus diskussiooni selle üle kõrgemale tasemele pelgast moraaliküsimusest. “Kristlik eluviis ei tähenda üksnes patustamise vältimist. Pigem on see jumalike valikute tegemise elu “ (Lewis Smedes) (vt ka 1Kr 6:12). Nagu näeme, ei ole meil detailsed kirjeldust Issandalt igas elusse puutuvas asjas (1Kr 7:10). Selles tekstis on konkreetselt tegu teemaga, kas neitsid peaksid abielluma (s 25). Otsese käsu puudumine, muudab selle teema vaba tahte küsimuseks, aga siin on ka teisi faktoreid, millega tuleks arvestada.
Me kõik peame elama evangeeliumikohaselt enda konkreetses keskkonnas. Ja see peaks muutma meid ettevaatlikuks tegema otsuseid nende eest, kes on meist erinevais tingimustes. Nii nagu ütleb ka vanasõna: “Käi enne paar miili minu kingades, enne kui hakkad minu üle kohtu mõistma.” Korintlaste jaoks oli käesolev kriis (s 26) piisavalt tõsine, et Paulus julges soovitada jätta asjad nii nagu need olid. Ükskõik, kas kriis väljendus näljas, tagakiusamises või milleski muus - Pauluse eesmärgiks oli säästa Korintose kristlasi asjatust kannatusest (s 28). Kui paljud rõhumised või pinged mida täna kogeme, on tegelikult tingitud otsustest, mis on küll igati seaduslikud, kuid samas täiesti ebavajalikud? Lihtsam eluviis võib sageli tähendada ka pingevabamat elu.
Ehk kõige ilmsem, aga ka kõige suuremat väljakutset esitav faktor, millega elus ja otsustes arvestada tuleks, on see kas mingi otsus annab meile parema võimaluse Jumalale meelepäraselt elada ja Talle ligemale jõuda. Ning paljudele meist, on see õppetund mida ikka ja jälle peame ümberõppima.
Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams