Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Mitte kunagi üksi

Neljapäev, 17. Detsember 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 1:1-10

Tervitus<br />Tessalooniklaste usk on eeskujuks
1Paulus ja Silvanus ja Timoteos - tessalooniklaste kogudusele Jumalas Isas ja Issandas Jeesuses Kristuses: Armu teile ja rahu!
2Me täname alati Jumalat teie kõikide eest, meenutades teid oma palvetes, alatasa
3meelde tuletades teie teokat usku ja töökat armastust ning vastupidavat lootust meie Issanda Jeesuse Kristuse peale Jumala ja meie Isa palge ees.
4Me teame, et teie, Jumalale armsad vennad, olete valitud,
5sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega. Te ju teate ise, missugused me olime teie juures teie heaks.
6Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga,
7nii et te olete saanud eeskujuks kõigile usklikele Makedoonias ja Ahhaias.
8Sest teie juurest on Issanda sõna kostnud mitte üksnes Makedooniasse ja Ahhaiasse, vaid kõikidesse paikadesse on levinud teated teie usust Jumalasse, nii et meil pole vaja enam midagi rääkida.
9Nad ju ise teatavad, kuidas te meid vastu võtsite ning kuidas te olete ebajumalaist pöördunud Jumala poole, teenima elavat ja tõelist Jumalat
10ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast.

Ükskõik, millega oled täna silmitsi, puhka mõni hetk Jumal Isa, Jumal Poja ja Püha Vaimu armastuses.

Elame praegu niivõrd ühendatud maailmas, et on raske meeles pidada kui harv ning kallis on olnud kontakteerumine ning informatsiooni edastamine pikkade distantside taha suuremas osas inimkonna ajaloost. Paulus pidi ootama kuid, et teada saada mis oli saanud sellest väikesest usklike grupist, kellest ta Tessaloonikas kiirustades lahkunud oli. Tal polnud kusagilt uudiseid võtta, ega mingeid klahve millele vajutada - selle asemel tuli tal ohverdada oma sõprade kaaslus selleks, et viimased võiksid reisida tagasi selle koguduse juurde. Meie hõlpsad ja kättesaadavad suhtlemisvõimalused on kaasa toonud hoopiski keerulisema ülesande: eristada tõeliselt oluline pelgalt huvitavast ja meelt lahutavast. See tähendab ka, et meie palveelu võib muutuda tühiseid asju täis topituks.

Näeme, et Paulus teadis, milline informatsioon on tema jaoks väga oluline: olla kursis Tessaloonika usklike käiekäiguga. Ja ta võis Jumalat tänada, et nende pöördumine oli ehtne. Seda kinnitas nende vastus Pauluse poolt jutlustatud sõnumile. Nad olid maha jätnud oma ebajumalad ning nende usk oli muutunud kõneaineks terves Kreekas; nad nägid vaeva armastusega ning olid valmis kannatama rõõmuga Issanda pärast.  Nende elud ei olnud enam keskendunud lühiajalistele muredele, vaid nad oli muutunud inimesteks, kes elasid Issanda taastulemise valguses.

Mõtiskledes Pauluse mure üle tessalooniklaste pärast, võiksime ühtlasi mõtelda mis on see, mille vastu meie huvi tunneme oma sõprade ning usukaaslaste elusündmustes. Kas ka meie võiksime anda nende kohta sedavõrd julgustava aruande? Kas tunneme nende sotsiaalset olukorda paremini kui vaimset? Kas meie palved nende pärast ning meie teenimistöö pärast nende hulgas, on sama otsekohesed kui Paulusel- seda niivõrd, et nende usk võiks muutuda kõneaineks terves piirkonnas? Ehk peaksime ka kõigepealt endalt küsima, milliseid tõelise pöördumise tunnuseid me otsime nende elust, kes tahavad meie kogudusega ühineda.

 
Võibolla sa tead kedagi kes on praegu võitlustes või kes on oma peres või töökohal ainuke kristlane. Kui keegi sulle meelde tuletatakse, siis palveta tema/nende pärast. Ja kui tunned, et pead - siis kirjuta kiri, saada sõnum või helista, et anda neile teada Jumala hoolimisest ja armastusest.

Selle kommentaari autor: Ray Porter