Mida tähendab elada hästi inimeste ja ühiskonna ees? Peetrus meenutab meile, et see ei tähenda et peame omaks võtma teiste kultuurilisi võõrtusi, sest oleme “võõrad ja majalised (s 11). Siiski tuleb meil elada viisil mis avaldab mõju meid ümbritsevaile inimestele: mitte selleks, et pälvida soosingut või tugevdada oma positsiooni - vaid, et inimesed tunneksid ära meie usu ehtsuse. Kui meie hästi elatud elu toob Jumalale au, aitame sellega ka teistel näha Tema kirkust.

Üks viise, kuidas me Jumalat saame asutada, on respekteerides seadusega määratud ning poliitilisi autoriteete. Peetruse põhjendus siin on, et igasugune positsioon ja mõjuvõim on viimselt Jumalast antud, ning kui me tunnustame valitsejate õigust valitseda, tunnustame kristlastena ka seda, et nende ameti üle valitseb Jumal. See aga tähendab, e meil on kohustus oodata taolise ameti pidajailt kõrgemat taset õigluses ning ausas käitumises. Alistumine ei ole sama, mis pime kuuletumine. Kristlased peavad autoriteete tuunustama, kuid ei tohi kaasa minna või ignoreerida vale käitumist. Peame elama kui vabad Jumala ees. Peetruse kõne ei ole siin suunatud korrumpeerunud valitsejaile, ta ei kõneta siin neid, kellel on võimupositisoon vaid neid, kellele seda pole.

Kristlikud organisatsioonid - näiteks Tearfund, Jubilee jt, on avalikult vastu seisnud sellistele praktikatele nagu maksudest kõrvalehiilimine, maa kokkuostmine või kisjalikud fondid sellepärast, et need kõik toimivad ülekohtuselt ning teevad kahju vaestele. See Peetruse hoiatus on meile sama kohane kui tema esimestele lugejatele, sest kui meie nõuame õiglust teistelt, peame seda esmalt nõudma iseendilt. Kui aga peame iseendid ja ka kogudust pealpool seadust olevaks, riskime süüdistusega ebaseadusliku tegevuse pärast. Jumala sulased ei tohi nii elada, ning meie avalik alandamine ei too Kristusele kindlasti mingit au!