Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 15:6-12
Jeruusalemma nõupidamine6Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.
7Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: „Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.
8Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,
9ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.
10Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?
11Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki.”
12Siis jäi kogu hulk vait ja kuulas, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, kui palju tunnustähti ja imetegusid Jumal oli teinud paganate seas nende kaudu.
Sageli tõusevad koguduses esile lahkmeelt põhjustavad asjad. Probleem on selle äratundmises, millal on võimalik pidada osadust jäädes eriarvamusele, millal aga on tegemist nii oluliste asjadega, et nende lahendamata jätmine muutub ohtlikuks evangeliumisõnumile. Liigagi sageli tõstame üles teemasid, kus Pühakirja on võimalik mõista mitmel erimeval viisil, kuid palju suurem oht tekib siis, kui tõstatub evangeeliumi olemust, Jeesuse päästetööd, puudutav teema ning me ei pane seda tähele ega toimi vastavalt.
Just see oleks väga lihtsalt võinud sündida ümberlõikamise teema puhul. Kristluse juured on juudiusus ning oleks väga lihtne olnud arvata, et paganad ühinevad lihtsalt teatud reformeeritud juutliku sektiga.
Paulus ja Barnabas mõistsid kui eluliselt olulise teemaga oli tegemist. Kui nad oleks Jeruusalemmast tulnud juudistajate argumentidega nõustunud, oleks see tähendanud, et Jumala rahva kogukonda tuntakse endiselt etniliste, kultuuriliste ja rituaalsete märkide järele; tegelikult aga tõi Jeesuse surm ja ülestõusmine täiesti uue ajastu, mis asetas Jeesuse Issandaks tunnistamise ja Talle alistumise Jumala rahva peamiseks tunnuseks. Selle teema lahendamata jätmine oleks muutnud Jeesuse Kristuse koguduse ühtsuse olematuks.
Apostlite poolt juhitud Jeruusalemma kogudus kuulas Peetruse tunnistust, kes rääkis kuidas ta isiklik suhtumine juutide toidureeglitest kinnipidamisse muutus Püha Vaimu mõjutusel täielikult, nii et ta sai teenida Korneeliust. Peetrus mõistis, kust läks piir - ja see ei teinud vahet juudil ning paganal. Uue sõnumi keskmes ei olnud enam seaduse pidamine, vaid südamete puhastus usu läbi. Jumala arm, mitte käsuseaduse järgimine, on Jumala rahvast eristav tunnus (s 8-11).
Selle kommentaari autor: Ray Porter