Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 15:13-21
Jeruusalemma nõupidamine13Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema: „Mehed-vennad, kuulge mind!
14Siimeon on rääkinud, kuidas Jumal algusest peale on pidanud hoolt, et koguda paganate seast endale rahvast.
15Sellega sobivad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16„Pärast seda ma pöördun tagasi ja ehitan üles Taaveti mahalangenud telgi ja ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,
17et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on hüütud minu nime. Nii ütleb Issand, kes teeb seda,
18mis on teada igavikust alates.”
19Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi,
20vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.
21Sest Moosesel on ammusest ajast kõigis linnades küllalt kuulutajaid ja teda loetakse sünagoogides igal hingamispäeval.”
Õpetused kogudusele ei teki lihtsalt ühe mehe tunnistusest. Peetruse visioon ja kogemused olid muljetavaldavad, kuid see polnud veel kõik, mida asja kohta võiks öelda. Kõigepealt, tema järeldusi kinnitasid ka Pauluse ja Barnabase kogemused, kes olid näinud, kuidas loodi paganate kogudusi. Korneliuse jutt polnud erand. Antiookia polnud ainus kogudus, kus olid koos paganad ja juudid. Vaimu väge oli demonstreeritud kogu Väike-Aasias. Oli tekkimas liiga suur liikumine selleks, et see sulguks ainult judaismi.
Jaakobus, Jeesuse vend, esitab otsustava argumendi. Ta toob kõik tagasi Pühakirja juurde. See, mis oli juhtunud, oli Jumala tõotuste täitumine. Iisraeli ümberkujundamine pidi kaasa hõlmama ka paganad. Ta teeb vahet kogudusel ja juudi sünagoogi teenistusel. Nagu Peetrus oli välja toonud, polnud seadus toonud päästet ei juutidele ega paganatele.
Kogemuste ja Pühakirja juurest pöördub Jaakobus praktiliste sammude juurde, et probleem lahendada. Seal ei mainita ümberlõikamist ega muid osi Moosese seadusest, vaid välja on toodud neli punkti, mis võiksid solvata juute (s 20 ). Siin on mõned punktid, mis hõlbustaksid juutidel olla osa oma kogukonnast ja ka paganate kogudusest. Need käsitlevad ebajumalakummardamist ja amoraalsust, mis oli tavaline 1. saj paganate elus, samuti aspekte juudi toiduseadustest. Need määrused ei rikkunud armu ja usu suuri põhimõtteid, kuid oleks muutnud paganate-juutide suhted lihtsamaks. Samasugused eeskirjad võiksid olla kasulikud tänastes kogudustes, milles on usklikke islami ja muude tagapõhjadega. Põhimõtet Rm 15:7 on käsitletud käesolevas ptk-s.