Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Mitte väga targad

Kolmapäev, 25. Mai 2016

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 17:16-34

Paulus Ateenas
16Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.
17Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.
18Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: „Mida see lobasuu tahab öelda?” Teised aga: „Tema näib kuulutavat võõraid vaime.” Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.
19Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: „Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?
20Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.”
21Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.
22Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: „Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud,
23sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: „Tundmatule Jumalale.” Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.
24Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud,
25ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.
26Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid,
27et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist,
28sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: „Sest ka meie oleme tema sugu.”
29Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud.
30Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.
31Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.”
32Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: „Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.”
33Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.
34Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega.

Issand, ma tänan Sind, et annad meile tarkust, milline on parim viis, et viia evangeelium inimesteni, kelle huvi on väike või kes ei teagi, et seda vajavad.

Paljud näevad Pauluse jutlust Ateenas näidisena, kuidas jutlustada neile, kellel pole teadmisi ega huvi vastu võtta evangeeliumi. Teised näevad Pauluse teenistust siin läbikukkununa, millel oli vähe positiivset reaktsiooni ja võibolla isegi puudus sellel piisav kristlik sisu - ta püüdis kohandada end filosoofilistele ateenlastele ja seda tehes rikkus evangeeliumi. Kui loed läbi selle jutluse, mida arvad sina, kas Pauluse lähenemisviisi neile inimestele oli konstruktiivne ja tundlik või puudub siin midagi?

Kindlasti seisab ta vastu nende ebajumalateenistusele. Kindlasti peab Paulus neid "asjatundmatuteks" (s 30), isegi rumalateks, sest nad ei näe, mida nende silmad peaks näitama neile - ja hoolimata sellest asjaolust peab ta neid "religioosseteks" (s 22), isegi intellektuaalseteks. Aga ta esitab neile väljakutse, ta annab kolm põhjust, miks nad on rumalad (C. Green, The Word of his Grace, IVP, 2005, lk149–153). Nad on rumalad, sest nad tõesti peaks teadma, et see, kes lõi universumi, ei ela inimese tehtud ehitistes (s 24), kuid siiski nad käituvad, nagu ta oleks piiratud sel viisil. Nad tõesti peaks teadma, et see, kes hoiab neid, ei vaja nende hoolt (s 25), kuid nad käituvad, nagu ta vajaks. Nad tõesti peaks teadma, et see, kes nad lõi, peaks olema neist palju suurem, kuid nad ikka proovivad teda vähendada mingiks kujuks (s 29) (Js 44:9–20).

Seevastu nad peaksid teadma viit fakti Jumala headusest: (Green, Word, lk 153,154) ta on looja Jumal (s 24), ta on hooliv Jumal, kes annab suure kingituse - elu (s 25), ta on kontrolli juures olev Jumal (s 26 ), ta on lähedalolev Jumal (s 27,28) ja ta on kaastundlik Jumal, kes on kannatlik ja tahab, et inimesed pöörduvad tagasi tema juurde (s 30). Paulus rõhutab, kuidas Jumal lahkelt ütleb meile, mis toimub tulevikus, ja selgitab, mida ta kavatseb teha (s 31).

Mil moel me vähendame Jumalat ja suurendame ennast? Milline on Jumala reaktsioon sellele, ja kuidas me võime tõhusalt anda selle edasi neile, kes ei usu?

Selle kommentaari autor: John Grayston