Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Kr 11:1-15
Pauluse kui apostli õigusest1Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te ju sallite mind!
2Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.
3Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.
4Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingit teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda te ei ole saanud, või teise evangeeliumi, mida te ei ole vastu võtnud, siis te sallite seda küll.
5Ma arvan ometi, et mina ei ole milleski kehvem neist „ülivõrratuist apostleist”.
6Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis, ei ole ma seda tunnetuses, mille me oleme teile alati kõiges teatavaks teinud.
7Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendataks, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi päris muidu?
8Teisi kogudusi ma riisusin neilt palka võttes, et teenida teid,
9ja kui ma tundsingi teie juures olles puudust, ei olnud ma kellelegi vaevaks, sest mis mul puudu jäi, seda leevendasid vennad, kes tulid Makedooniast. Ja ma olen kõigiti püüdnud mitte olla teile koormaks ning püüan edaspidigi.
10Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei vaigistata seda mu kiitlemist Ahhaia maakohtades.
11Miks? Kas ma siis teid ei armasta? Küll Jumal teab!
12Aga nagu ma praegu ei võta midagi teie käest, nii ma teen ka edaspidi, et kõrvaldada neil valevendadel mis tahes võimalus kiidelda ja väita endid olevat niisugused nagu meie.
13Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks.
14Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks.
15Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi!
Paulus on murelik pruudi-isa, kuid erinevalt Paul Martinist samanimelises filmis, on tal ka reaalselt põhjust murelik olla. Kuulutades evangeeliumi sõnumit Korintoses oli ta kihlanud selle uue koguduse Kristusele. Kihlus oli siduv leping, mida sai murda vaid lahutuse kaudu ( nt Maarja oli kihlatud Joosepile, kes kaalus temast lahutamist).
Pauluseni jõuavad nüüd aga kuuldused, et kogudus, mida ta armastas, on muutunud vastuvõtlikuks hoopis teistsugusele evangeeliumile, hoopis teistsugusest Jeesusest, kellel on teistsugune vaim (s 4), ning et kogudus selle mõjul oli kaotamas “puhast Kristuse arusaamise (pühendumise) võimet” (s 3). Korintoses ei arvanud keegi, et nad usuvad mingit teistsugust evangeeliumi või järgivad mingit muud Jeesust, ometi oli see nii.
Taoline mustkunsniku käeviipe sarnane vahetus oli toimunud siis, kui teatud külalisjutlustajad otsustasid jääda koguduse keskele ning hakkasid õõnestama Pauluse autoriteeti. Külvates kahtlusi Pauluse suhtes, rajasid nad teistsuguse aluse usalduseks ning kujundasid vastuvõtliku publiku enda õpetusele. Täna me ei tea, milline oli selle valeõpetuse sisu- probleem oli aga selles, et kuna evangeelium jõuab meieni õpetajate vahendusel, otsib saatan võimalusi (s 3vrdl s 14) et õõnestada uskliku osadust Kristusega läbi usaldamatuse külvamise terviklikku õpetust levitavate õpetajate vastu või siis meelitades usklike väärate õpetajate vahendusel.
Kaasageses kultuurikontekstis kõlab jutt valeõpetusest ning -õpetajatest pehmelt öeldes kummaliselt - see näib külvavat ebatolerantsust ning ei sobitu lihtsalt “erisuste” põhimõttega. On igati normaalne, et inimestel tekivad ehtsad küsimused, ning et nad omavad teatud küsimustes eriarvamusi, kuid õpetamisamet on üks tööriistu, mille vahendusel inimesed kuulevad Kristusest ning otsustavad end talle pühendada.
Pauluse apsotellik kiri on nüüd osa meie Pühakirjast. Me austame oma õpetajaid ning nende õpetust - läbi “katsudes” ( kaaludes) kõike Pühakirja õpetuse valgel. See on ainus viis, kuidas saame kindlaks teha, et oleme pühendunud õigele Jeesusele.
Selle kommentaari autor: GRaham Gray