Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 27:1-13
Pauluse teekond Rooma1Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.
2Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.
3Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.
4Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.
5Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.
6Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.
7Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,
8loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.
9Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:
10„Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.”
11Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.
12Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.
13Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.
Iga vanem maailmas on arvatavasti mingil ajal mõelnud, "Kui sa ainult oleksid minu sõna kuulanud, siis sul poleks seda probleemi." Paulus tundis arvatavasti sama. Ta oli teel Rooma ja teda saatsid Luukas ja Aristarhos, keiserliku väesalga pealik Julius ja tema sõdurid. Nende purjelaev viis vilja Aleksandriast Rooma (Egiptus oli Rooma viljaait). Tugevad läänetuuled olid teekonda aeglustanud ja sel aastaajal hakkasid ilmastikuolud järsult halvenema ja enne talve oli merereis võimatu. Pauluse misjonireisede hulka kuulusid mitmed merereisid (mõned koos Luukaga, Ap 16:11, 20:6) ja Paulus teadis merel varitsevaid ohte (2Kr 11:25), nii et tema soovitus oli väga väärtuslik.
Kui nad aga jõudsid Heasse Sadamasse, siis Paulus hoiatas neid (kas ta sai vastava ilmutuse või tegi järelduse oma Jumalast antud mõistuse abil) katastroofi eest, kui nad riskiksid edasi purjetada, kuid enamiku otsus oli veeta talv turvalisemas sadamas. Salmis 12 kreekakeelses versioonis kasutatud kolme sõna, mis väljendavad küllaltki suurt ebakindlust ("kui","kuidagi","võiksid"). Ei ole aga mingit garantiid, et enamuse otsused on õiged, eriti kui tagajärg on ettearvamatu. Samuti ei saa alati toetuda oma teadmistele. Peame pidevalt otsima Jumala vaimu ja järgima Tema kõiketeadvaid juhiseid.
Vahel peame kannatama teiste poolt tehtud rumalate otsuste tõttu. Pereliikmed, kogudus, teised inimesed ei pruugi alati Jumalalt õigesti kuulda, kui üldse. Kuidas me vastame? Paulus ei otsinud vastusüüdistust, kuigi ta tuletas neile meelde, et nad ei kuulanud (s 21). Pole tagasi minna ja muuta halbu otsuseid, kuid saame võimaldada inimestel edasi liikuda julguse ja lootusega. Jumala andestus laieneb meie ebatarkadele otsustele ja me peaksime ka teistele andestama.
Selle kommentaari autor: Sylvia Collinson