Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 4:7-16
Armastusest Jumala ja inimeste vastu7Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.
8Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
9Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
10Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
11Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist.
12Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.
13Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust.
14Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks.
15Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas.
16Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.
Roomlaste omanduses olevad orjad ning käsitöölised ei olnud harjunud laua ääres nn jõude istuma ja palvetama koos Toorat uurivate juutidega, ja vagad juudid omakorda ei olnud harjunud Pühakirja uurima koos prostituutide või migrantidest töölistega. Pauluse arvates aga oli just see üks imelisemaid visioone Jumalalt üheskoos elamise kohta.*
Inimesed ei mõtle liiga sageli Jeesuse teise tulemise peale, veelgi vähem mõtiskletakse aga selle piibelliku tõe üle, et ühel päeval mõistetakse meie üle kohut ning meil tuleb Jumalale anda vastust oma tegude ja valikute eest. Karen H Jobes’i sõnul on taolise mõtteviisi unustamise tulemuseks see, et “ Jumala armurohket pattude lepitust ei nähta enam kui suurimat armastuse avaldust, vaid pigem kui primitiivse religiooni mõttetut ning ajale jalgu jäänud uskumust”. Taoline kommentaar aga paneb omakorda mõtlema. On väga vaja kahs olulist tõde Jumala kohta hoida omavahelises pingekaares: Jumala õiglust ning Tema armastust meie vastu. Me ei ole võimelised hoomama Tema armastust enne kui ei hakka aru saama millisel määral oleme Jumalalt andeks saanud ning millist hinda pidi Jeesus maksma.
Luba Jumala armastuse sügavusel läbistada kogu enda olemus. Otsi kogemust Tema andestusest. Tunneta, mida tähendab Tema ligiolus mitte hirmu tunda ja luba Tema armastusel end täiesti muuta. Ja kui järgmisel korral oled kirikus või kristlaste keskel, kellega koged suurt erinevust, juhindu siis oma tegudes ja ütlemistes just sellest armastusest. Pea meeles, et Uue Testamendi armastuse ülemlaul - 1 Kr 13 - kirjutati kogudusele mis kubises tülidest. Loomulikult tuleb tõde jalule seada, Johannes teadis seda. Aga tõe ja osaduse esiletulemiseks ei aita parimaist argumentidest või kõige jõulisemast persentatsioonist, vaid lihtsast ja ehtsast jumaliku armastuse osutamisest.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson