Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Jh 5:13-21
Lõppsõna13Seda ma olen kirjutanud teile, kes te usute Jumala Poja nimesse, et te teaksite: teil on igavene elu.
14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.
16Kui keegi näeb oma venda tegevat pattu, mis ei ole surmaks, siis ta palugu, ja Jumal annab talle elu, neile, kes ei tee pattu surmaks. On pattu, mis on surmaks: selle kohta ma ei ütle, et tal tuleks paluda.
17Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks.
18Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab ennast ja kuri ei puuduta teda.
19Me teame, et meie oleme Jumalast ja et terve maailm on kurja käes.
20Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu.
21Lapsed, hoiduge ebajumalate eest!
See kiri on kõikidele neile, kes “usuvad Jeesuse Kristuse, Jumala Poja nimesse” (s 13). Johannes ei ütle siin, et “kõikidele, kes end kristlaseks nimetavad”, otsekui kristlus oleks vaid üks paljude religioonide hulgast, millest võime valida. Jeesusesse uskumine ei ole pelgalt fakti tunnustamine, et Ta elas maa peal. See on palju jõulisem.
Jeesusesse uskumine tähendab enese täielikku üleandmist usalduses Temale, kui isikule. Inimene, kes usub Jeesusesse kogeb Tema ligiolu, tema väge, mis aitab, kogeb Tema jõudu ja armastust. Ta teab, et see mida Jeesus on öelnud on tõde. Jeesusesse uskuda, tähendab rajada oma identiteet Temale. Selle kirja kokkuvõte on hämmastavalt sarnane Jh 20:31, kus Johannes lisab, “et teil uskudes oleks elu tema nimes”.
Kujutle korraks väikest usklike hulka kes on kirikusse järele jäänud siis kui tülitegijad on sealt lahkunud. Millised on nende hingevajadused? Milles vajavad nad kinnitust, mida tuleks neile meelde tuletada, millega julgustada? Johannese kiri just kõike seda meenutaski: meil on igavene elu; Juma kuuleb meid ja vastab meie palvetele; me ei jätka patu tegemist; me oleme Jumala lapsed; terve maailm on kurjuse valitsuse all; Jumala Poeg on aga tulnud ning toonud meile arusaamise olukorrast; me tunneme tõelist Jumalat.
Tulin äsja silmakae operatsioonilt ega suuda uskuda, kui jõulised on kõikide igapäevaste asjade värvid mu ümber. Peale Johannese kirja uurimist kogesin oma hinges midagi samasugust. Seal ei olnud minu jaoks mingit uudist - kõike põhilist ma teadsin juba enne: Jeesus on Messias, Ta suri meie patu pärast; me peame üksteist armastama; me saame rõõmu tunda igavesest elust - ja ometi on nüüd kõik see palju teravam ning selgem minu sees. Loodan, et sama on sündinud sinu hinges.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson