Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Õnnistused ja hoiatused

Esmaspäev, 22. Mai 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 6:20-26

Jeesus jutlustab rahvale
20Ja Jeesus tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: „Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik!
21Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda!
22Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid häbistavad ja teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast!
23Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele.
24Ent häda teile, rikkaile, sest teil on lohutus juba käes!
25Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie näete veel nälga! Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja nutta!
26Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi, sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetitele.

Sirutu Jeesuse poole. Mida sa täna Temalt vajad?

Taolisi kuulutamisi (nagu “õndsad on…”) on võimalik leida ka väljapool evangeeliume ning isegi tolleaegses sekulaarses kirjanduses. Seega ei kasutanud Jeesus mingit uut või tundmatut vormelit. Asjaolu, et Luuka ja Matteuse evangeeliumis on õndsakskiitmised erinevad võib tulla sellest, et Jeesus ei rääkinud selliselt ühelainsal vaid mitmel korral. Arvatakse ka, et Matteus laiendas Luuka teksti, lisades sinna veel teisi Jeesuse sarnaseid ütlusi. Igatahes on Lk 6:20-30 ja Mt 5:1-12 vahel silmatorkavad sarnasused. Luuka esimesed neli õndsakskiitmist vastavad jämedalt võttes Matteuse esimesele, neljandale, teisele ja kaheksandale. ‘

Luuka evangeeliumis on õndsakskiitmised lühemad ning napisõnalisemad kui Matteuse evangeeliumis, ning see osutab mõlema evangeeliumi erinevale rõhuasetusele. Tundub, et Matteus kaldub asju vaatama vaimulikus plaanis; Luukas aga rõhutab Jeesuse jüngrite parasjagu käesolevat sotsiaalset ja majanduslikku saatust. Luukas lisab ka õndsakskiitmistele vastavad “Häda” ütted. Tundub nagu püüaks Luukas leida julgustust neile, kes tunnevad end praeguste asjaolude poolt maharõhututena. Matteus kõneleb aga peamiselt juutidest kuulajaskonnale ning julgustab asju vaimulikust vaatenurgast vaagima. Matteuse rõhuasetus on rohkem inimeste tulevikul taevariigis.

Äsja valitud 12 jüngri teenimine ja treenimine algas kohe ja intensiivselt. Võib arvata, et jüngritele, kes nüüd lähedalt said näha Jeesust inimesi teenimas ja tervendamas,  kõlasid ka need Jeesuse sõnad, äärmiselt võimsalt - aga on küsitav, kas jüngrid just selliseid ütlemisi kohe oodata oskasid.  Neljandas õndsakskiitmises, mis on otseselt Jeesuse järgijatele suunatud, ütleb Jeesus, et nad on õnnistatud, õndsad - aga mitte viisil nagu see maailm seda näeb. Ei - neid vihatakse, heidetakse välja ja põlatakse - ja kõike seda Jeesuse pärast (s 22)! Võime peaaegu kuulda jüngreid mõtlemas: “See kõik on väga tore, see taevane tasu ükskord igavikus, aga mis me sellega praegu peale hakkame?”  

Lisaks on alati küsimus, kuidas neid õnsakskiitmisi võtta tuleb. On mitmeid, kes õndsakskiitmisi võtavat otseses tähenduses, enda reaalse olukorra kirjeldusena. Ja too Jeesuse ütlus jüngritele, oligi otseses tähenduses, seda kõike nad hiljem ka kogesid. Kuigi selline lähenemine pole ka muude ütluste puhul välistatud, tundub siiski, et suurem rõhk on nende ütluste tõlgendamisel vaimulilkus tähenduses. Need, kes on vaimses näljas, vaimus vaesed ja kurvad - nende igatsemist Jumal kuuleb ja täidab nad oma riigi saabumisel. Jumalariigi tulek oli ju Jeesuse sõnumi põhiline teema.  Ning ka selle täitumise algust on tuhdanded kristlased saanud maitsta juba praegu .

Jeesuse “õndsakskiitmised” ja “häda” ütlused igal juhul hämmastasid nii jüngreid kui rahvahulki, sest need pöörasid tavaarusaamad täiesti peapeale.Kas tõesti selle asemel, et tuua häda või needust - võivad vaesus, nälg, nutmine ja hülgamine olla õnnistuseks? Tervitaksime kindlasti parema meelega oma elus rikkusi, toitu, naeru ning head reputatsiooni - aga nende küllus ja neile lootmine toovad Jeesuse sõnul inimesele viimselt häda ja õnnetuse. Ilmselt ka põhjusel, et heaolus elav inimene ei tunne, et ta vajaks Jumalat.

Mis vahe on siis neil, keda Jeesus nimetab “õndsateks” ning neil, keda Ta hoiatab sõnadega “häda teile”? Tundub, et “õndsad” on need, kes on oma lootuse ja usalduse asetanud Jumalale, hoolimata olukorrast, milles nad on, või isegi tagakiusust. “Häda teile..”- inimesed aga on oma lootuse rajanud materiaalsele heaolule, elades enesekeskselt ja ennast hellitavalt.

Jeesuse järgijatele on siin aga kahekordne üleskutse: uskuda Jumala tõotusesse ja nende täitumisse siis kui on rasked või kurvad ajad - Jumal ei peta ega luba tühja. Ja Jumala poolt antav täitumine ületab tõesti mistahes muu täitumise. Lisaks ei tohi me Jeesuse järgijatena mööda minna neist, kes on kurvad, rõhutud või südamelt murtud - sest just neile kuuluvad Jumala tõotused ja kuulutus, mida Jeesus inimestele tooma tuli.

Millise tundega loed sina Jeesuse sõnu? Oled sa lootusetu, koged julgustust või manitsust? Pane tähele, mida Püha Vaim sulle südamele paneb.

Selle kommentaari autor: APÜ