Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 28
Jumal on uskliku varjupaik1Taaveti laul. Sinu poole, Issand, ma hüüan, mu kalju! Ära pöördu vaikides minust eemale, et ma su vaitolemise tõttu ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!
2Kuule mu anumise häält, kui ma kisendan su poole, kui ma tõstan oma käed su pühamu pühima paiga poole!
3Ära rebi mind ära koos õelatega ja nurjatuse tegijatega, kes räägivad oma ligimestega rahust, kuigi nende südames on kurjus!
4Anna neile nende tegemist mööda ja nende kurje tegusid mööda; nende kätetöö järgi anna neile, tasu neile kätte nende tegu mööda!
5Sest nad ei pane tähele Issanda tegemisi ega tema kätetööd. Kiskugu tema nad maha ja ärgu ta ehitagu neid enam üles!
6Kiidetud olgu Issand, sest ta on kuulnud mu anumise häält!
7Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi. Sellepärast ilutseb mu süda ja ma tänan teda oma lauluga.
8Issand on neile tugevuseks. Ta on oma võitud mehe võidusaamise kindlustus.
9Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!
Pöördu ära poliitikamaailmast, kust kurjus voolab ka meie isiklikku ellu. Laulu autor mõtleb kurjadest inimestest, kes teesklevad heanaaberlikke suhteid ja sõprust, aga oma südames plaanivad halba Jumala rahva vastu. Kui need, kes on viisakad su vastu, reedavad sind ja pöörduvad su vastu, hakkame kahtlustama kõiki - kahjuks.
Autor vaatab Jumala poole, et jagu saada kurjast. On kergendus, kui saame öelda, et kõik on Jumala käes, kui saame väljendada oma valu palves, nii et Jumal saab lohutada meid ja anda meile uue julguse maailmaga kohtumiseks. Psalmi algul tundub Jumal olevat kaugel, kuid autor jätkab hüüdmist tema poole. Ta teab, et ta leiab tugevuse ainult Jumalas.
Jumal tõepoolest vastab tema palvele. Jumal on kalju, millele saab toetuda, ja autor uurib seda suhet, ning kiitus hakkab täitma tema südant. Ta kasutab Jumala nime (YHWH), mis meenutab talle, et Jumal on teinud lepingu oma valitud rahvaga. See on nimi, mis avaldati uuel viisil Moosesele, kui ta valmistus juhtima iisraeli lapsi Egiptusest välja (2Ms 3:14). See meenutab talle, et kuigi tal on isiklik rõõmus suhe Jumalaga, on ta osa kogu rahvast, kellele Jumal on andnud tõotusi, mida tema on ustav pidama.
Selle kommentaari autor: Ray Porter