Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 119:49-72
Jumala sõna ülistus49Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
50See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
51Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
52Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
53Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
54Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
55Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
56See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
57Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
58Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
59Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
60Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
61Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
62Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
63Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
64Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
65Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
66Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
67Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
68Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!69Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
70Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
71Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
72Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
Esimene tekstilõik (s 49-56) keskendub sõnale “meenuta” (tuleta meelde). Vaata kui mitmel korral psalmist seda kasutab. Ta on käinud läbi raskeskt ajast, kannatusest, mille on põhjustanud need, kes on salanud Jumala seaduse - kuida ta ei hülga seda seadust, sest see toob talle lohutust ning psalmist keeldub sellest taganemast oma teekonnal kuulutades, et Issandast ta ei tagane. Jumala seadus on see, mis toob lootuse, annab tugevuse vastu pidada ning seepärast mis iganes ka sünniks, kuulutab ta seda laulus ja läbi öö.
Järgmine lõik väljendab psalmisti tänulikkust suhte eest, mis tal Jumalaga on ning mida ta naudib, sest ta kuuletub Jumala seadusele. Kui ta viitab Jumalale kui enda “osale” (s 57), siis esineb ta tegelikult deklaratsiooniga, et Jumal on talle kõik - kuuluda Jumalale, olla Temaga osaduses tähendas omada kõike, mida ta iial võis vajada. Ja sellepärast, ei saa mingi kurjus teda kuidagi unustama panna Jumala seadust (s 61) ning ükskõik mida kurjad inimesed ka teevad, ei suuda nad teda Jumalat unustama panna.
Viimases lõigus tõuseb esile sõna “hea” (s 65,66,68,71). Kõik mida Jumal teeb on hea ning laulja palvetab, et Jumal võiks jätkuvalt talle head teha, sest tema rõõmustab Jumala tahtest. Isegi ta kannatused on tegelikult “head”, täpselt seepärast, et on õpetanud talle Jumala seadusi vee sügavamalt (s 71). Ning psalmist järeldab (s 72), toetudes eelnevale kogemusele, et Jumala loomus on eriline.
Kolm sõna: meenuta, suhe ja hea. Täna kutsutakse meid meenutama, mida Jumal on teinud meie eest Kristuses ning kuidas see toob meid suhtesse Temaga ning annab kogemuse sellest kui hea Jumal reaalselt on.
Selle kommentaari autor: Julie Robb