Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 14:1-22
Issanda sõna ühenduses suure põuaga1Issanda sõna, mis Jeremijale tuli ühenduses põuaga:
2„Juuda leinab, ta väravad jäävad tühjaks, leinates lamatakse maas, Jeruusalemmast tõuseb hädakisa.
3Nende suurnikud läkitavad oma alamaid vee järele; need lähevad kaevude juurde, aga ei leia vett - nende astjad tulevad tühjalt tagasi. Neil on häbi ja nad tunnevad piinlikkust ning katavad oma pead.
4Sest põld on kohkunud, et maal ei ole vihma, põllumehed häbenevad ja katavad oma pead.
5Koguni poeginud emahirv väljal jätab maha oma vasika, sest värsket rohtu ei ole.
6Ja metseeslid seisavad tühermail ja ahmivad õhku nagu šaakalid; nende silmad tuhmuvad, sest rohtu ei ole.
7Kui meie süüteod tunnistavad meie vastu, siis, Issand, toimi meiega oma nime kohaselt! Sest meie taganemisi on palju, me oleme pattu teinud sinu vastu.
8Sina, Iisraeli lootus, tema päästja hädaajal. Mispärast sa oled nagu võõras maal või nagu rändur, kes lööb telgi üles ainult ööbimiseks?
9Mispärast sa oled nagu jahmunud mees, nagu keegi, kes on võimetu päästma? Ja ometi oled sa meie keskel, Issand! Meile on pandud sinu nimi, ära jäta meid maha!
10Nõnda ütleb Issand selle rahva kohta: Nii on siis neile meeldinud hulkuda, nad ei ole säästnud oma jalgu; seepärast ei ole Issandal neist hea meel, ta meenutab nüüd nende süüd ja nuhtleb nende patte.
11Ja Issand ütles mulle: Ära palu selle rahva eest tema heaks!
12Kuigi nad paastuvad, ei kuule ma nende hüüdu; ja kuigi nad ohverdavad põletusohvreid ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel, vaid ma teen neile lõpu mõõga, nälja ja katkuga.
13Siis ma ütlesin: Oh, Issand Jumal! Vaata, prohvetid ütlevad neile: Te ei näe mõõka ega tule teile nälga, sest mina annan teile siin paigas püsiva rahu.
14Aga Issand ütles mulle: Prohvetid kuulutavad minu nimel valet. Mina ei ole neid läkitanud, ei ole neid käskinud ega nendega rääkinud; nad kuulutavad teile valenägemusi, tühiseid ennustusi ja oma südame pettekujutlusi.
15Seepärast ütleb Issand prohvetite kohta, kes kuulutavad minu nimel, kuigi ma ei ole neid läkitanud, ja kes ütlevad, et sellele maale ei tule mõõka ja nälga, nõnda: Mõõga ja nälja läbi hukkuvad need prohvetid.
16Ja rahvas, kellele nad kuulutavad, heidetakse Jeruusalemma tänavaile nälja ja mõõga läbi ning ükski ei mata neid - nemad, nende naised, nende pojad ja tütred. Ja mina valan nende peale nende eneste kurjuse.
17Ja ütle neile see sõna: Minu silmist voolavad pisarad ööd ja päevad ega lakka, sest neitsi, mu rahva tütar, on vigastatud raske vigastusega, tema haav on ravimatu.
18Kui ma lähen väljale, siis vaata: mõõgaga tapetud. Ja kui ma tulen linna, siis vaata: näljatõved. Aga niihästi prohvetid kui preestrid uitavad maal ega tea midagi.
19Kas sa oled Juuda hoopis hüljanud? Või on su hing Siionist tüdinud? Mispärast sa oled meid nõnda löönud, et me ei saa terveks? Oodatakse rahu, aga head ei ole, ja paranemise aega, ent vaata: on kohkumus.
20Issand, me tunneme oma õelust ja oma vanemate süüd, ja et me oleme pattu teinud sinu vastu.21Oma nime pärast ära põlga meid, ära teota oma aujärge! Pea meeles, ära tee tühjaks oma lepingut meiega!
22Kas paganate ebajumalate seas on vihmategijaid või annab taevas piisku iseenesest? Eks see ole sina, Issand, meie Jumal? Me loodame sinu peale, sest sina oled kõik selle teinud.”
Vaimulikkond ja prohvetid olid tõe hüljanud. Nad otsisid omakasu ning kulutasid oma energia ära äriasju ajades, tõotades samal ajal kuulajatele õnne ja edu. Jumala sõna oli nende kuulutuses kaotanud oma keskse positsiooni. Jeremija aegadel oli rahva seas levinud lausa õpetus nagu poleks Jumal enam piisavalt väeline olnnud, et aidata oma rahvast. Seda põhjendati mitmel viisil.
Esiteks arvati, et Jumal tegutses ja sekkus kõrbes Moosese ajal aktiivselt, aga Ta ei tegutsenud enam Iisraeli keskel, ega olnud huvitatud praegusel ajal oma rahvast. Mõnede pilkajate sõnul olid paganarahvaste jumalad lihtsalt tugevamad Iisraeli Jumalast.
Kahjuks ei olnud vaimulike seas sellist autoriteeti, kes oleks suunanud rahva meeleparandusele ning Jumalalt tõelist abi otsima. Pigem olid nad nagu sihitult ringihulkuv jõuks, kes ei suutnud kusagilt leida Sõna virgutavat allikat (Am 8:12). Ainult taeva Jumal saab anda vihma õigel ajal.
Juutide kirjatundjad tõlgendasid tänase peatüki 8.salmi üsna omapäraselt. Nende seletuste kohaselt kirjeldab see Jumalat, kes tuleb lühikeseks hetkeks alla maa peale inimeste keskele elama, aga läheb varsti kohe tagasi oma autroonile. Meie teame, et see prohveteering täitus Jeesuses Kristuses. Ja Tema on elu läte ning virgutav allikas.
Selle kommentaari autor: Esa Mangeloja