Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ajalugu kõneleb ja hoiatab

Neljapäev, 5. Oktoober 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 22:1-30

Ennustused Juuda kuningatele
1Nõnda ütleb Issand: „Mine alla Juuda kuningakotta ja ütle seal need sõnad,
2räägi: Kuule Issanda sõna, Juuda kuningas, kes sa istud Taaveti aujärjel, sina ja su sulased ja su rahvas, kes te tulete sisse neist väravaist!
3Nõnda ütleb Issand: Tehke õigust ja olge õiglased ning päästke riisutu rõhuja käest; ärge vaevake, ärge tehke liiga võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, ja ärge valage siin paigas süütut verd!
4Sest kui te tõesti teete selle sõna järgi, siis tulevad selle koja väravaist sisse kuningad, kes istuvad Taaveti aujärjele, vankreis ja hobuste seljas sõites, nemad ise, nende sulased ja rahvas.
5Aga kui te ei kuula neid sõnu, siis ma olen vandunud iseeneses, ütleb Issand, et see koda lõhutakse maha.
6Sest Issand ütleb Juuda kuningakoja kohta nõnda: Sina oled olnud mulle nagu Gilead, Liibanoni tipp. Aga ma teen sind tõesti kõrbeks, elaniketa linnaks.
7Ma pühitsen su kallale hävitajad, igamehe oma tööriistaga: nad raiuvad maha su valitud seedrid ja viskavad tulle.
8Kui siis sellest linnast möödub palju rahvaid ja nad küsivad üksteiselt: Miks on Issand selle suure linnaga nõnda talitanud?,
9siis vastatakse: Sellepärast, et nad hülgasid Issanda, oma Jumala lepingu ja kummardasid teisi jumalaid ja teenisid neid.
10Ärge nutke surnu pärast ja ärge haletsege teda, vaid nutke parem selle pärast, kes läheb ära, sest tema ei tule enam tagasi ega saa näha oma sünnimaad!
11Sest nõnda ütleb Issand Juuda kuninga Sallumi, Joosija poja kohta, kes valitses oma isa Joosija asemel, kes läks ära siit paigast: Tema ei tule enam siia tagasi,
12vaid paika, kuhu ta vangi viidi, ta sureb ja ta ei saa enam näha seda maad.
13Häda sellele, kes ehitab oma koja ebaõiglusega ja oma ülakambrid ülekohtuga, kes paneb oma ligimese palgata orjama ega anna temale ta tasu,
14kes ütleb: Ma ehitan enesele ruumika koja, avarad ülakambrid, raiudes aknad, vooderdades seedritega ja võõbates punase värviga.
15Kas sa selleks oled kuningas, et hoobelda seedritega? Eks sinu isagi söönud ja joonud, aga ometi tegi ta õigust ja oli õiglane. Siis oli tal hea põli.
16Ta mõistis õigust viletsale ja vaesele, ja siis oli tal hea. Eks see tähenda minu tundmist? ütleb Issand.
17Aga sinu silmad ja su süda ei näe muud kui omakasu, kuidas valada süütut verd ning teostada vägivalda ja rõhumist.
18Sellepärast ütleb Issand Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja kohta nõnda: Tema pärast ei leinata: „Oh, mu vend!” või: „Oh, õde!” Tema pärast ei leinata: „Oh, isand!” või: „Oh, kõrgeausus!”
19Teda maetakse nagu eeslit, lohistatakse ja visatakse kaugele Jeruusalemma väravaist.
20Mine üles Liibanonile ja hüüa, tõsta häält Baasanis! Ja hõika Abarimist, sest kõik su armukesed on purustatud!21Ma rääkisin sulle su heas põlves, aga sa vastasid: „Ma ei taha kuulda!” See on noorusest peale olnud su viis, et sa ei ole kuulanud mu häält.
22Tuul karjatab kõiki su karjaseid ja su armukesed lähevad vangi. Küll sa siis tunned häbi ja piinlikkust kõige oma kurjuse pärast.
23Sina, kes elad Liibanonil, pesitsed seedritel, kuidas sa küll siis oigad, kui sulle tulevad vaevused, valud otsekui sünnitajal.
24Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, isegi kui Juuda kuningas Konja, Joojakimi poeg, oleks pitserisõrmuseks mu paremas käes - siiski kisuksin ma su sealt ära
25ja annaksin su nende kätte, kes püüavad su hinge, ja nende kätte, kelle ees sa hirmu tunned: Paabeli kuninga Nebukadnetsari ja kaldealaste kätte.
26Ja ma paiskan sinu ja su ema, kes sinu on sünnitanud, teisele maale, kus te ei ole sündinud, ja te surete seal.
27Aga maale, kuhu nende hing igatseb tagasi minna, sinna nad tagasi ei saa.
28On siis see mees, Konja, mõni tühine asi, mis purustatakse, või astja, mis ei kõlba kellelegi? Mispärast paisati minema tema ja ta sugu, ja heideti maale, mida nad ei tundnud?
29Maa, maa, maa, kuule Issanda sõna!
30Nõnda ütleb Issand: Pange kirja see mees kui lastetu, kui mees, kellel oma elupäevil ei ole õnne; sest mitte ühelgi tema soost ei õnnestu istuda Taaveti aujärjele ja jälle valitseda Juudas.

Jeremija raamatu tekstid ei ole alati kronoloogilises järjestuses. Tänases tekstis räägitakse kuningatest, kes valitsesid rahvast enne Juuda viimast kuningat, Sidkijat.

Ajateljel oleme eelmise peatükiga võrreldes umbes 10-20 aastat varasemas ajas, kus Juuda kuningas on Joojakim (valitses 609-597 eKr). Enne teda valitsenud Joosija oli olnud viimane jumalakartlik ja hea valitseja ja ta suri aastal 609 eKr.  Peale seda pani vaarao Neko ametisse Joojakimi ja tema valitsemine lõppes Jeruusalemma esimese vallutamisega Paabeli kuninga poolt a 597, mil linna siiski veel ei hävitatud. Enne seda on Jeremija prohvetina tegutsenud juba 30 aastat. Nii võib öelda, et täielikule hävingule a 586 eelnes tõsine hoiatus 11 aastat varem – hoiatus, mis näitas, et Jumala sõna prohveti suus on tõde. 

Joojakim (temast räägib ka ptk 36) oli ahne ja julm kuningas, kes hävitas oma isa Joosija reformatsiooni saavutused ja suhtus ka Jeremija kuulutusse väga üleolevalt. Selle põhjal on mõistetavad ka sõnad, mis talle öeldakse s 13-15 ja 18-19.

Sallum (s 10-12), kuninganimega Jooahas, sai  Jeruusalemmas valitseda ainult kolm kuud, siis viis vaarao ta Egiptusesse vangi ja pani kuningaks  tema venna Joojakimi (s 10: “surnu” on Joosija, “äramineja” Sallum).

Salmis 3 on põhimõtted, mille järgimine teeks au igale valitsusele, kuid mille täitmisega on alati olnud raskusi. Kuid nende järgimisest sõltub ka valitsejate endi ja nende riikide saatus (s 4-9). Issanda hülgamine (s 9) ei tähenda alati Tema olemasolu eitamist, vaid olukorda, kus Tema sõnast ei juhinduta (s 21). Nii ka tänapäeval!

Salmis 22: “karjased” on rahva juhid, “armukesed” koorekiht.

Salmis 24 on poeetiliselt väljendatud uhkuse ja ilu muutumine kannatusteks.

Salmides 24, 28, 30 räägivad juba kuningas Joojakinist (siin nimega Konja), kes sai valitseda vaid 3 kuud. Mitte ükski Joosija järel tulnud Taaveti soost kuningatest ei elanud Jumala tahte kohaselt. Sel viisil toodi kogu rahva peale Jumala viha ja kohtumõistmine. Joojakinile kuulutati, et ükski tema järglastest ei tõuse enam Taaveti troonile ja nii ka sündis (vt ka 1Aj 3:17-19).

Järgmisest põlvkonnast aga tuli Serubbaabel, kellest hiljem sai pagendusest tagasitulnud rahva esimene Juuda valitseja ja templi ülesehitaja - üks Messiat ettekuultavatest figuuridest.

Maa, maa, maa, kuule Issanda sõna!

Selle kommentaari autor: APÜ