Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mi 3:1-12
Iisraeli juhtide süü1Ja mina ütlesin: Kuulge ometi, Jaakobi peamehed ja Iisraeli soo juhid! Kas teil ei olegi tarvis teada, mis on õige,
2teil, kes te vihkate head ja armastate kurja, kes te rebite neil naha pealt ja liha kontidelt,
3kes te sööte mu rahva liha ja nülite neilt naha, murrate nende luud ja tükeldate neid nagu liha keedupotti või katlasse panekuks?
4Küllap nad kord kisendavad Issanda poole, kuid tema ei vasta neile, vaid peidab sel ajal oma palge nende eest, sellepärast, et nad on teinud kurje tegusid.
5Nõnda ütleb Issand nende prohvetite kohta, kes eksitavad mu rahvast, kes hüüavad: „Rahu!”, kui neil on hammaste vahel midagi närida, aga kuulutavad sõja sellele, kes ei pane neile midagi suhu.
6Sellepärast tuleb teile nägemusteta öö ja ennustusteta pimedus. Päike loojub nende prohvetite kohal ja päev muutub neile pimedaks.
7Siis jäävad nägijad häbisse ja ennustajad tunnevad piinlikkust; nad kõik katavad kinni oma habeme, sest Jumala vastust ei ole.
8Aga mina olen täis jõudu, Issanda Vaimu, täis õigust ja vägevust, et kuulutada Jaakobile ta üleastumist ja Iisraelile ta pattu.
9Kuulge ometi seda, Jaakobi soo peamehed ja Iisraeli soo juhid, kes te põlgate õigust ja väänate kõveraks kõik, mis on sirge,
10kes te ehitate Siionit verega ja Jeruusalemma ülekohtuga!
11Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest. Ometi toetuvad nad Issandale, öeldes: „Eks ole Issand meie keskel? Ei meile tule õnnetust!”
12Teie pärast küntakse siis Siion põlluks, Jeruusalemm saab kivivaremeks ja templimägi võsastunud künkaks.
Hoolimata kõlavast lootusenoodist eilse teksti lõpus (Mi 2:12-13), jätkub ka Miika hukkamõist enesekesksetele juhtide (s 1-4) ning valeprohvetite (s 5-7) üle.
Juhid, preestrid ning prohvetid, on ühinenud, et rõhuda ja kurnata vaeseid ning nõrku (s 9-11); õiglus põlatakse ära või moonutatakse. Hullem veel, seda kõike tehakse Issanda nimel (s 11).
Sel ajal kui teised prohvetid kuulutavad Jumala kaitset tema rahvale, vaatamata nende käitumisele, on Miika Jumala Vaimu läbi piisavalt julge, et esile tuua seda mis on valesti. Jeruusalemmale, jumalakummardamise keskusele, saab osaks sama saatus mis Samaariale: täielik hävitus ning rahva vangiviimine.
Võibolla suhtume meie iseenesestmõistetavalt sellesse, et meie maal on alati võimalus leida kristlik kirik, et Jumal ei võta iial ära oma kaitset ja õnnistust. Efesose kogudus arvas nii (vt Ilm 2:1-7), kuid ei läinud kaua aega enned kui linn ja ka kogudus kaardilt ära pühiti.
Selle kommentaari autor: David Dewey