Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 2:18-25
Aadam ja Eeva18Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.”
19Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
20Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
21Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
22Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
23Ja Aadam ütles: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!”
24Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
25Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
1Ms 2. peatükk ei ole ainult loomise lugu, vaid ka ülevaade sündmustest “rohuaias päevatõusu pool” (s 8). Selle peatüki struktuur ning fookus on erinev esimesest peatükist. Esimene jutustab peamiselt Jumalast, ning jõuab järk-järgult loomise kulminatsioonini: mehe ja naise loomiseni. Tänases tekstis on meie ees palju maisem perspektiiv, mida tuntakse ka “kaasamisena” - kus loo algus ja lõpp moodustavad kokku topeltfookuse.
Lugu algab mehega ning lõpeb naisega, viidates veelgi jõulisemalt kui esimese peatükis, et inimese sugu ei tekkinud juhuslikult loomise käigus, vaid on Jumala kavatsuste keskmes selle maailma jaoks. Sinnamaani, kui naine pole veel loodud on elu maa peal “mitte hea” (s 18). Kirjeldus, et naine luuakse Aadmale “kohaseks abiks” - viitab Jumalale endale, sama sõna kasutati kui Jumal kellelegi appi läks (15 korral 19st Vanas Testamendis); nii võime ka öelda et naine loodi “vanemaks nõuandjaks”. Siiski - ta peab olema “kohane” /sobiv abi - ehk sama kõrge tasemega, kvaliteediga.
Nii nagu 1Moosese esimeses peatükis, on ka siin asja tuumaks idee kahest, kes tegustevad koos, kes on samasugused, aga siiski erinevad. Ning seda ideed esitatakse kui Jumala plaanitud kavatsust selle maailma jaoks.
Salm 24 esitleb abielu, kui parimat mudelit sugudevahelisest vastasikku täiendavast partnerlusest, kuid see ei anna ühelegi vallalisele alust end välja arvata. Ühiskond toimib kõige paremini siis kui mehed ja naised tegutsevad kõikidest strutkuurides üheskoos selleks, et ülesehitada kogukonna elu ning kindlustada, et Jumala eesmärgid siin maailmas viiakse täide ning Jumala ligiolu on jätkuvalt tuntav tema rahva keskel. Samas ei anna see alust väita, et ainult meestele või ainult naistele mõeldud spordiklubid või muud spordiühingud on kurjast. Pigem rõhutab see, et mistahes ettevõtmised, kus mehed ja naised toimivad koos, peavad ka avalikult väljendama mõlema poole panustamist organisatoorsel ja ka haldustasandil.
Selle kommentaari autor: Mary J Evans