Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 3:8-24
Aadam ja Eeva8Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält, kes rohuaias sinna ja tänna käis, kui päev viluks läks, ja Aadam ja tema naine peitsid endid Issanda Jumala palge eest rohuaia puude keskele.
9Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: „Kus sa oled?”
10Ja tema vastas: „Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära.”
11Siis ta küsis: „Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?”
12Ja Aadam vastas: „Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin.”
13Ja Issand Jumal küsis naiselt: „Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas: „Madu pettis mind, ja ma sõin.”
14Siis Issand Jumal ütles maole: „Et sa seda tegid, siis ole sa neetud kõigi koduloomade ja kõigi metsloomade seas! Sa pead roomama oma kõhu peal ja põrmu sööma kogu eluaja!
15Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.”
16Naisele ta ütles: „Sinule ma saadan väga palju valu, kui sa lapseootel oled: sa pead valuga lapsi ilmale tooma! Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle.”
17Aga Aadamale ta ütles: „Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja!
18Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks!
19Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!”
20Ja Aadam pani oma naisele nimeks Eeva, sest ta sai kõigi elavate emaks.
21Ja Issand Jumal tegi Aadamale ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.
22Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!”
23Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.
24Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.
Aadama ja Eeva otsus oli süüa keelatud puust. Selle otsene tagajärg oli see, et nad pidid surema. 1.Moosese raamatu autor teadis, et surm ei tulnud kohe, aga ta väljendab väga selgelt, et Jumalale mittekuuletumise ning inimese surma vahel on otsene seos. Kaudsed tagajärjed olid aga palju laiaulatuslikumad. Pane tähele - hoolimata populaarsest arvamusest, mis tugineb peamiselt keskaegsele kunstile ning traditsioonidele - Jumal ei neednud ei naist ega meest. Ainukesed, kellele needus otseselt suunati olid madu ja maapind. Inimese jaoks, kellele elu sellel maapinnal, oleks võinud ja pidanud olema igavene rõõmu - muutus see tollest hetkest raskeks ja keeruliseks.
Suhe mehe ja naise, inimkonna ja maapinna ja Jumala vahel - see kõik sai mõjutatud ning teatud määrani rikutud. Too armastusest kantud koostöö, mida võib lausa tunda eelmistes salmides, muutub korraga agressiivseks võistluseks. Loodust ega ka nimetatud suhted ei hävitatud lõplikult, kuid need rikuti - ning meil tarvitseb vaid aknast välja vaadata, et näha kõikjal selle tunnusmärke.
Aiast väljaajamist peetakse sageli täiendavaks karistuseks, kuid see võib olla pigem Jumala armuline järeleandmine. Elada igavesti rikutud suhetes oleks talumatu ning seda ei tohiks juhtuda. Pidi olema teine viis edasi eksisteerimiseks. Salm 24 ütleb väga selgelt, et endisesse olemisse ja paradiisiaeda tagasipöördumine oli absoluutselt mõeldamatu, kuid Jumala igatsus tõelise ning lähedase suhte järele inimestega ei olnud muutunud. Kogu ülejäänud Pühakiri avaldab meile Jumala plaani kuidas see suhe siiski võimalikuks saab, ning kuidas võib sündida uuendatud suhe meeste ja naiste ja inimeste vahele uuendatud maailmas.
Selle kommentaari autor: Mary J Evans