Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 13:1-18
Aabram ja Lott1Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli koos temaga.
2Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.
3Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud, Peeteli ja Ai vahel,
4altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Issanda nime.
5Aga ka Lotil, kes rändas koos Aabramiga, oli lambaid ja kitsi, veiseid ja telke.
6Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.
7Ja Aabrami loomade karjaste ja Loti loomade karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.
8Siis Aabram ütles Lotile: „Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!
9Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.”
10Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Issand Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsekui Issanda rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.
11Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid teineteisest.
12Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomani.
13Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Issanda ees.
14Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,
15sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!
16Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav.
17Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!”
18Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Issandale.
See maa, kust Aabram pidi abi saama - ning mis seda ei andud, jätab Aabrami nüüd juba teist korda hätta. Seekord aga erineval põhjusel. Nüüd on tegu võimuvõitlusega. Tema sugulane Lott näib olevat kaunikesti passiivse ning nõrga iseloomuga “küljes rippuja”.
Näen kahte meest mäetipus vaatamas ida poole. Vasakule ja paremale, põhja ja lõunasse laiub Tõotatud maa. “ Vali sina,” ütleb Aarbam suuremeelselt oma sugulasele; “võta põhi või lõuna - ja mina võtan siis teise poole.” Lott aga vaatab otse ette, valides selle mida silm himustab ning alustab sel viisil oma tagasilanguse rännakut - Soodoma, Gomorra ja Soari katastroofi poole. Kui kahju on neist, kes oma silmade himu järgides astuvad hävituse poole!
Lott sai selle mida himustas, kuid Aabram sai selle mida Jumal oli tõotanud. Nagu Lottki tegi, kutsub Jumal nüüd Aabrami tõstma oma silmad üles - ning nüüd võimendab Jumal oma varasemat tõotust nii tema seemne (kolm korda) kui ka maa osas. Mõtiskle Jumala poolt rõhutatud tõotuse üle Aarbami järeltulijate lugematu arvu osas, mida on korratud väga mitmes kohas (1Ms 15:5; 1Ms 16:10; 1Ms 28:14; 1Ms 32:12). Kujutle vaimusilmas maapõrmu osakeste lugematut hulka, ning hiljem tähti taevas ja siis ka liivaterasid mere ääres (1Ms 15:5, 1Ms 22:17)
Kujutle Aabrami tundeid peale Loti lahkumist. Kas ta kahetses oma suuremeelsust? Oli ta midagi õppinud vaarao käest? Kas tal polnud mitte õigus rõhutada, et on vanem ja peaks saama valida esimesena? Ometi kutsub nüüd Jumal teda mitte kinnitama oma silmi maapinnale ning selle puudulikule ressursile või hirmutavale kujule, vaid Jumala tõotuste rikkusele. Jah, Aabrami jalad peavad teda viima sellele maale ja läbi sellest, mida ta silmad on vaadelnud (s 17). Aga Paulus räägib meile ka Kristuse mõõtmatust armastusest, Jumala mõõtmatust täiusest ning Tema mõõtmatust väest korda saata kaugelt enam kui me oskame paluda või kujutleda (Ef 3:18-20).
Kas mina elan tõotuste ökonoomia kohaselt või olen silmadega kinni vaid nähtavas?
Selle kommentaari autor: Howard Peskett