Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 9:1-27

Gibeonlaste kavalus

¹Kui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mäestikus, madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas, hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, sellest kuulsid,
²siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja Iisraeli vastu.
³Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli talitanud Jeerikoga ja Aiga,
⁴siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,
⁵iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.
⁶Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid temale ja Iisraeli meestele: „Me tuleme kaugelt maalt; tehke nüüd meiega leping!”
⁷Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: „Võib-olla te elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega lepingu?”
⁸Siis nad ütlesid Joosuale: „Me oleme sinu sulased!” Ja Joosua küsis neilt: „Kes te olete ja kust te tulete?”
⁹Ja nad vastasid temale: „Su sulased tulevad väga kaugelt maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,
¹⁰ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga, Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.
¹¹Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile, öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega leping!
¹²See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata, see on nüüd kuivanud ja murenenud.
¹³Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud väga pikal teel.”
¹⁴Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu Issandalt.
¹⁵Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu, et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.
¹⁶Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja elasid nende keskel.
¹⁷Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim.
¹⁸Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent terve kogudus nurises ülemate pärast.
¹⁹Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: „Me oleme neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me neisse puutuda.
²⁰Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.”²¹Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad neile on öelnud.
²²Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: „Miks petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga elate meie keskel?
²³Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja tarvis!”
²⁴Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: „Et su sulastele oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu pärast ja tegime seda.
²⁵Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu sinu silmis hea ja õige on teha!”
²⁶Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste käest ja neid ei tapetud.
²⁷Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille tema välja valib.

Selle kommentaari autor: David Blair

• ← Neljapäev, 1. Veebruar 2018
• Laupäev, 3. Veebruar 2018 →