Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jos 11:1-23
Joosua uued võidud ja vallutused1Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale,
2ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,
3kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.
4Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid.
5Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.
6Aga Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest homme sel ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!”
7Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale.
8Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainsatki pääsenut.
9Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid.
10Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn.
11Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega.
12Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud.
13Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas.
14Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainsatki hinge.
15Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud.
Joosua vallutab kogu maa16Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja Iisraeli mäestiku ja madaliku,
17alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.
18Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega.
19Ei olnud muud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, peale hiivlastega asustatud Gibeoni; nad võitsid kõiki sõjaga.
20Sest see olenes Issandast, kes tegi nende südamed kangeks, nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.21Ja sel ajal tuli Joosua ning hävitas anaklased mäestikust, Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks koos nende linnadega.
22Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult Assasse, Gatti ja Asdodisse.
23Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Issand oli Moosesele öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi, vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast.
Kui arvame, et loeme järgnevates peatükkides vaid Iisraeli hõimude otsesest agressioonist, siis oleme kogu asjast valesti aru saanud. Jah, loomulikult ei saanud Iisraeli suguharudele antud korraldusi kuidagi poolikult täita - vaid see oligi väga raske ja verine ülesanne. Kuid salm 20 annab meile võtme taolise järeleandmatuse mõistmiseks. Selles ebapühas alliansis valitses selline korruptsioon ning inimloomuse allakäik, et seda ei saanud kuidagi alles jätta (s 1-5).
Kas siiski pole tegu järjekordse pimeda ja julma etniline puhastusega? Ma arvan, et mitte.
Kui vaadata meie aja taolisi võitlusi - kasvõi endises Jugoslaavias, Tšetšeenias ja Ida Timoris, siis olid need täis vihkamist, kättemaksu, ülekohut, rahvusvähemuste maa pealt ära pühkimist ning muid võimuvõitluse traaglilisi tulemusi. Mõtle, milline võib olla muslimist naise viha ja agoonia, kes peale alandavat ja halvakspanust tulvil rünnakut tema isiku vastu ütleb: “Minu hing? See kisendab. Mina õpetasin neile armastust, aga nemad samal ajal tegid juba ettevalmistusi selleks, et hävitada kõik mis ei kuulu ortodoksse usu juurde…Nüüd on sõda - ja see on ainuke tee.” (Peale tapatalguid Sarajevo lähistel).
Kui võrdled selliseid intsidente ning nende tagamaid Iisraeli rahva motiividega, näed, et Iisaeli puhul ei puudunud kunagi täielikult halastus ja arm, ning kuidas uskujad saavad tasutud isegi kõige võimatumates olukordades. Kogu sündmustik leidis aset hoopis teistsugusel moraalsel taustal.
Ja ometi oli Joosua viimne siht oli saavutada rahu (s 25): näha seda,kuidas Jumala sõna ning käsud saavad rajatud ning austatud sellel maal; et inimesed saaksid siseneda neile antud pärandisse; et nad võiksid olla täiesti sõnakuulelikud iga käsu puhul, mis Jumalalt Moosesele ning Mooseselt Joosuale tuleb. Salmist 15 loeme, et Joosua tegi kõik, mida Issandläbi Moosese käskis. Joosua ei olnud unustanud oma läkitamist. Ning seda meenutavad kõik järeltulevad põlved tänaseni välja. See oli väga võimas draama ning pidi juhtima inimesi kui Jumalast antud tööriist.
Selle kommentaari autor: David Blair