Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 1:14-32
Tänu ja palve14Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane.
15Seepärast olen valmis ka teile, Roomas asuvaile, kuulutama evangeeliumi.
Evangeeliumi vägi16Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele.
17Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: „Aga õige jääb usust elama.”
Inimkonna süü18Jah, Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais,
19sest et see, mida teatakse Jumalast, on nende keskel avalik, Jumal on seda neile avaldanud.
20Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada,
21sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks.
22Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks
23ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega.
24Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid.
25Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.
26Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega,
27nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu - mees on teinud mehega nurjatust - ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.
28Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär;
29nad on tulvil igasugust ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad,
30laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed, kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud,
31mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud,
32kes küll teavad Jumala käsku - et need, kes selliseid asju teevad, on surma väärt -, kuid ei tee seda mitte üksnes ise, vaid tunnevad head meelt neist, kes nii teevad.
Kas alati on kohane kuulutada evangeeliumi? Isiklikult vastaksin sellele küsimusele ettevaatlikult. Tuleb olla tundlik olukorra suhtes, milles parasjagu oled. Paulusel aga ei ole mingeid kõhklusi, kui asi puudutab evangeeliumi kuulutamist. Tema jaoks on inimese kohus jagada seda kõikidega. Ja ta on selles väga innukas (s 15) ning ei häbene absoluutselt (s 16). Ometi ei ole ta ülesanne lihtne; ta peab osama olla igaühele sobiv kaaslane. Evangeelium on Jumala vägi, mis toob pääste igaühele kes usub (s 16) - kui oleme seda kord mõistnud ja sellest läbi imbunud, ei hoia enam miski ka meid tagasi kõikidele kuulutamast.
Aga Paulus kogeb ka vajadust selgitada, miks on nii hädasti vaja evangeeliumi kuulutada. Halb uudis on see, et Jumala viha on tulemas (s 18). Isegi ui roomlased ei olnud veel evangeeliumi kuulnud, oli kõikjal nende ümber märke Jumala igavesest väest ning Tema jumalikust loomusest (s 20). Ning neile, kes Jumalast ei hoolinud ega Teda kuulanud, polnud ühtegi vabandust. Nad teadsid Jumala olemasolust, kuid eelistasid selle maailma meelelahutust. Nad ei pidanud vajalikuks meeles pidada või väärtustada jumalatundmist ( s 28).
Paulus kinnitab et inimesed peaksid palju enam muret tundma siis, kui Jumal neist loobub; mitte aga siis, kui kuulutatakse, et inimesed on Jumala maha jätnud. Oleme ajaloost juba näinud, mida tegi Jumala viha, kui ta valas välja oma kohtumõistmise otse patuste inimeste peale - näiteks nagu Soodomas ja Gomorras ( 1Ms 19), siin aga ütleb Paulus, et veel üks koht kus võime näha Jumala viha toimimas meie ühiskonnas on siis, kui Jumal annab inimesed nende endi patuste himude kätte, ega sega enam vahele selleks, et inimesi kaitsta vohava kurjuse tagajärgede eest. See kui Jumal jätab inimese omapead, tegema mida iganes too tahab, on üks kõige jubedamaid asju, mida Jumal inimesele teha võib.
Vaadates praegust maailma näeme paljusid, kes on vangis omaenese tahtmiste ja himude käes. Paulus viib meid tagasi selle probleemi alguse, esimeste inimeste juurde. Inimpaar Eedeni aias tundis Jumalat, oli kogenud Tema otsest eneseilmutust, aga sellest hoolimata hülgasid nad Jumala tahte, sest valisid uskuda rohkem mao valesid. Ning täpselt samamoodi on toiminud kõik teised, kes neist on põlvnenud. Sama teeme meie, kummardades Jumala asmele pigem isetehtud ebajumalaid.
Aga veel hirmsam kui nende käitumine, kelled Jumal annab takistuseta nende himude kätte, on intellektuaalide rikutud mõtlemine, kes arvavad, et nende tarkus lubab neil taolistele asjadele mitte ainult läbi sõrmede vaadata, vaid veenda teisi selles, et selline suhtumine on õigem kui sõnakuulelikkus Jumalale. See sulgeb inimese arusaamise lõplikult ning siis ei suuda inimene endam arvestada võimalusega, et Jumala arm võiks saada osaks ka talle, kui ta meelt parandab.
Selle kommentaari autor: Ray Porter