Teisipäev, 20. Veebruar 2018
Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 3:1-8
Ka juudid on süüdlased1Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest?
2Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid.
3Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus tühista Jumala ustavust?
4Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: „...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.”
5Kui aga meie ülekohus toob esile Jumala õigluse, mida me siis peame ütlema? Kas Jumal pole siis ebaõiglane, kui ta meid nuhtleb vihas? Ma räägin inimlikul pinnal.
6Mitte sugugi! Kuidas siis muidu saaks Jumal kohut mõista maailma üle?
7Kui aga Jumala tõde minu valetamise tõttu saab üha rohkem temale kirkuseks, miks siis minu üle veel kohut mõistetakse, nagu oleksin ma patune?
8Ja miks siis ei ole nõnda, nagu mõned mind teotades räägivad, et mina ütlevat: „Tehkem kurja, et sellest tuleks head!” Niisuguste nuhtlus on õige.
“Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.” (1Kr 1:9) Issand, tänan Sind Su ustavuse eest!
Mis kasu on olla juut - üks valitute hulgast - kui paganaist kristlased saavad ka Jumala rahva liikmeteks ilma, et peaksid ühtegi käsku pidama (Rm 2:28-29)? Paulus vastab sellele küsimusele üsna keeruliselt. Aga järgmised 3 tõdemust peaksid aitama meil selgust saada:
- Juutidele oli usaldatud evangeeliumi sõna (s 1,2). Pauluse sõnul on juudid eriline rahvas, sest nende kätte usaldas Jumal oma sõna ning, viimselt ka Hea Sõnumi Jeesusest. Kuidas oleme meie ustavad selles, mille Jumal on meie kätte usaldanud?
- Jumala tõotused. Mõned väitsid, et lepingust Jumalaga pole mingit kasu, kui kogu asi lõpeb ikkagi kohtumõistmisega. Aga meie, inimesed, oleme need, kes on truudusetud (s 3-4). Paulus meenutab oma lugejatele Taaveti ülestunnistust (s 4, Ps 51): kuigi Jumal mõistis kohut Taaveti patu üle, oli talle kättesaadav ka andestuse läbi isegi siis. Jumal on ustav ning Tema tõotused on kõi täidetud Jeesuses.
- Jumal on püha (s 5-8). Oli neid, kes küüniliset tõdesid, et kui inimese patusus toob veel enam esile Jumala aulisuse, siis võiksimegi ju elada nii nagu pähe tuleb (s 7)? Paulus räägib sellest hiljem põhjalikult - aga nimetab sellist mõtlemist “odava armu” mõtteviisiks (Rm 6). Pigem kutsuvad tema sõnad meid üles elama tänulikus sõltuvuses üksnes Kristusest, sest see toob au meie Jumalale.
“Ustav Jumal, palun kinnita mind Kristuses, et võiksin oma eluga austada Sinu nime ka täna. Aamen”
Selle kommentaari autor: Tricia Williams