Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Piiritu ahnus

Teisipäev, 10. Aprill 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 7:7-13

Seadus, patt ja surm
7Mis me siis ütleme? Kas Seadus on patt? Mitte sugugi! Kuid pattu ma poleks ära tundnud muidu kui Seaduse läbi; sest ma ei oleks himustamisest midagi teadnud, kui Seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada!”
8Aga patt, kasutades võimalust, tekitas minus käsu kaudu igasuguseid himusid; sest ilma Seaduseta on patt surnud.
9Mina elasin kunagi Seaduseta, ent kui käsk tuli, siis virgus patt ellu,
10mina aga surin. Ja selgus, et seesama käsk, mis pidi olema mulle eluks, oli surmaks,
11sest patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu ning surmas mu käsu varal.
12Nõnda on siis Seadus püha ning käsk on püha, õige ja hea.
13Kas nüüd see hea on mulle saanud surmaks? Kindlasti mitte! Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna, on toonud selle hea kaudu mulle surma, et patt ise saaks käsu kaudu üliväga patuseks.

"Me ei ole eksinud lambukesed, ega isegi mitte kadunud pojad - vaid mässajad, kes on tabatud teolt, relvad käes." (P.T. Forsyth, 1848–1921)

Efektiivne ravi sõltub korrektsest diagnoosist. Aspiriinist pole kasu, kui tegemist on ajukasvajaga! Samamoodi pole inimseisund ravitav, ilma esmase õige diagnoosita. Seesama, mis on röntgenpildid ja biopsiad arstidele, on Jumala Sõna meie patu diagnoosi määramisel. 

Seadus on kui katalüsaator selleks, et patt ennast ilmutaks - "patt, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu" (s 11). "Võimalust kasutama" on terminoloogia, mida võib kohata ka sõjalises kontekstis üllatusrünnaku kohta. Patt on meister-silmamoondaja, tehes Jumala "pühast, õigest ja heast" (s 12) käsust midagi, mis paistab lämmatav, igav ja lootusetult iganenud kaasaegseks eluks. Kümnes käsk illustreerib seda protsessi väga ilusasti: "Sa ei tohi himustada" (s 7) - ära himusta endale seda, mis pole seaduslikult sinu oma - ja me jõuame otsapidi tagasi Aadama patuni (1Ms 3). Käsk mitte süüa hea ja kurja tundmise puust oli eristajaks Jumala ja inimese, Looja ja loodu vahel. Oma loodu heaolu silmas pidades pani Jumal kehtima printsiibi, et teadmised ilma kuulekuseta on väärastunud seisund - ja võib välja jõuda ainult surmani. Oma ihaldamises, himustamises ja eneseülendamises panid inimesed ennast ise vangi.

Nii et mida peale hakata ahnete, himustavate inimestega nagu meie? Ühes oma romaanis pakub kirjanik Charles Williams välja, et "ligimene", kelle vara me ei peaks himustama, on tegelikkuses Jumal ise. Kõik kuulub Jumalale ja seega su naabri maja, härg, auto, naine ja kõik, mis tal on, on tegelikult Jumala oma. Seega ainus, mida sul jääb üle himustada, on su "ligimene" ise - Jumal. Lase käia - himusta Teda iga oma hingeraasuga - mitte Tema asju, Tema loodut, Tema ande ja nende ilmnemist, mitte Tema iseloomuomadusi, vaid Teda ennast. "Tema peaks olema meie himustamine ja meie kirg; vaid Tema jaoks pole ükski ahnus liiga suur, kuna vaid Tema võib ainukesena täita kogu selle ahnuse" (Charles Williams, War in Heaven).

 
"Kes on tugev?" küsivad rabid. "See, kes valitseb oma kirgesid." Kuidas? Kirglikult ihaldades Jumalat (Ps 63:1-5)

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon