Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 14:14-23
Nõdrausuliste kohtlemisest14Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski pole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatu olevat - sellele on see keelatud.
15Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud!
16Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.
17Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18Sest kes sel kombel teenib Kristust, see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt.
19Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!
20Ära kisu toidu pärast maha Jumala teost! Kõik on küll puhas, kuid häda inimesele, kes sööb teisele komistuseks!
21Hea on liha mitte süüa ja veini mitte juua ja mitte teha seda, mis on su vennale komistuseks.
22Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat.
23Kui aga keegi sööb kõheldes, siis on ta süüdi mõistetud, sest see ei tule ta usust. Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.
13.salmis kordab Paulus eilse kirjakoha peamist tõde enne, kui läheb edasi tänase teksti põhiliste mõtetega: et “tugevad” kristlased peavad piirama oma vabadust armastusest kaaskristlaste vastu, kes võivad muidu nende kui “ usus tugevamate” toimimisest haavatud saada.
Tänane tekst on ka isiklikum võrreldes eelmistega. Rm 14:10 vahetab Paulus mittepersonaalse “tema” (s 14:3) ja “nemad” palju otsesemaks - “sina’ks” ning “sinu vennaks ja õeks”. See isiklikum rõhuasetus jätkub ka tänases tekstis, kus Paulus vastandab neljal korral Rooma kristlasi ning meid, tuues esile meie isikliku vastutuse teiste õdede ja vendade vastu (s 13,15,21). Me võime põhjustada nende komistamise (s 13) või rõhutuse (s 15). Me võime neid isegi hävitada (st tõsiselt kahjustada nende Kristuse järgimise võimet) - ja nad on inimesed, kelle eest Kristus suri (s 15)! Tegelikult ütleb Paulus, et palju parem on lihtsal taanduda vaidlusküsimustes, kui põhjustada oma õe või venna kukkumist (s 21). Sellesse üleskutsesse omavahel harmoonias toimida, lisab ta ka enda - “Ärgem..., võtkem,.... taotlegem” (s 13,19).
Läbi terve diskussiooni rõhutab Paulus, et enda veendumustest tuleb kinni pidada puhta südametunnistusega ( Rm 14: 22-23), sest viimselt on sellised vaidlusküsimused mis puudutavad söömist ja joomist, triviaalsed, võrreldes eluga õigsuses, rahust täidetud suhete ning rõõmuga mida annab Püha Vaim (s 17). Mitmed kogudused on tõsiselt saanud lõhestatud just taoliste teisejärguliste küsimuste tõttu (nt kas meestel kõlbab kanda kõrvarõngaid, jne) kuid Jumala kutsumine kogudusele Roomas ja ka meie kogudustele on teha kõik endast olenev selle heaks, mis toob juurde rahu ning vastastikust edenemist (s 19).
Leiame rohkelt illustratsioone selle kohta kasvõi kultuuridevahelisest misjonist. Nepaalis hoiduvad misjonärid igasugusest alkoholi tarvitamisest, hasartmängudest ning kohatuteks peetavate rõivaste kandmisest, sest see kõik on solvav kohalikele usklikele. Kuid Nepaali kristlased tantsivad ning paljud konservatiivsed Lääne misjonärid on oma Nepaali vendade ja õdede poolt õpetatud samuti Issandale tantsima!
Selle kommentaari autor: Ross Pilkinton