Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lahinguvalmis?

Esmaspäev, 30. Juuli 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 7:1-25

Gideon võidab midjanlased
1Ja Jerubbaal, see on Gideon, tõusis vara üles, samuti kogu rahvas, kes oli koos temaga, ja nad lõid leeri üles Harodi allika juurde: midjanlaste leer jäi temast põhja poole, alates Moore mäekünkast tasandikul.
2Ja Issand ütles Gideonile: „Sinuga on kaasas liiga palju rahvast, et võiksin anda midjanlased nende kätte, et Iisrael ei hakkaks kiitlema minu ees, öeldes: Mu oma käsi päästis minu.
3Ja nüüd hüüa siis rahva kuuldes ja ütle: Kes kardab ja on arg, see mingu tagasi ja lahkugu Gileadi mäelt!” Ja rahvast läks tagasi kakskümmend kaks tuhat, aga kümme tuhat jäi.
4Ja Issand ütles Gideonile: „Rahvast on veelgi palju. Vii nad alla vee juurde, siis ma katsun nad seal läbi sinu jaoks. See, kelle kohta ma sulle ütlen: Tema mingu koos sinuga!, mingu koos sinuga; aga igaüks, kelle kohta ma sulle ütlen: Tema ärgu mingu koos sinuga!, ärgu mingu!”
5Ja Gideon viis rahva alla vee äärde. Ja Issand ütles Gideonile: „Igaüks, kes lakub keelega vett nagu koer, pane eraldi, samuti igaüks, kes laskub põlvili jooma!”
6Ja nende arv, kes lakkusid käest suhu, oli kolmsada meest, aga kõik ülejäänud rahvas oli laskunud põlvili vett jooma.
7Ja Issand ütles Gideonile: „Nende kolmesaja mehega, kes lakkusid, ma päästan teid ja annan midjanlased su kätte; aga kõik muu rahvas mingu igaüks koju!”
8Ja nad võtsid rahva teemoona ja nende sarvpasunad enestega kaasa, aga kõik muud Iisraeli mehed ta saatis ära, igaühe tema telki; need kolmsada meest ta aga jättis; ja midjanlaste leer oli temast allpool orus.
9Ja sel ööl sündis, et Issand ütles temale: „Tõuse, mine alla leeri, sest ma annan selle su kätte!
10Aga kui sa kardad minna, siis mine alla leeri koos oma teenri Puuraga
11ja kuula, mida nad räägivad; siis kinnitatakse pärast seda su käsi ja sa oled võimeline minema alla leeri!” Ja ta läks koos oma teenri Puuraga alla leeri valvesalkade juurde.
12Ja midjanlased, amalekid ja kõik hommikumaalased lebasid orus, nõnda palju nagu rohutirtse, ja nende kaameleid oli arvamatu palju, nõnda palju nagu liiva mere ääres.
13Ja kui Gideon tuli, vaata, siis jutustas üks mees teisele unenägu ja ütles: „Vaata, ma nägin und ja ennäe, üks odraleivakook veeres midjanlaste leeri, jõudis telgini ja tõukas seda, nõnda et see langes maha ja pööras alumise poole peale; ja telk jäigi lamama.”
14Ja teine vastas ning ütles: „See pole midagi muud kui Iisraeli mehe, Joase poja Gideoni mõõk. Jumal on andnud tema kätte midjanlased ja kogu leeri.”
15Kui Gideon oli kuulnud unenäo jutustust ja selle seletust, siis ta kummardas ja läks tagasi Iisraeli leeri ning ütles: „Tõuske, sest Issand on andnud Midjani leeri teie kätte!”
16Ja ta jaotas need kolmsada meest kolmeks salgaks, andis neile kõigile kätte sarvpasunad ja tühjad kruusid ning tõrvikud kruuside jaoks.
17Ja ta ütles neile: „Vaadake mind ja tehke nõndasamuti! Vaata, kui ma olen jõudnud leeri servani, siis tehke nõnda, nagu mina teen!
18Kui ma puhun sarve, mina ja kõik, kes on koos minuga, siis puhuge ka teie sarvi ümber kogu leeri ja hüüdke: Issanda ja Gideoni eest!”
19Ja Gideon ning sada meest, kes olid koos temaga, jõudsid leeri serva keskmise öövahikorra alguses, just siis kui valvurid olid seatud kohtadele. Siis nad puhusid sarvi ja purustasid kruusid, mis neil käes olid.
20Ja need kolm salka puhusid sarvi, lõid kruusid katki, haarasid vasakusse kätte tõrviku, paremasse kätte sarve puhumiseks ja hüüdsid: „Issanda ja Gideoni mõõk!”
21Ja igaüks jäi seisma oma kohale ümber leeri. Aga kogu leer jooksis, karjus ja põgenes.
22Ja nad puhusid kolmesaja sarvega ning Issand pööras ühe mõõga teise vastu, ja seda kogu leeris; ja leer põgenes kuni Beet-Sittani Serera suunas, kuni Aabel-Mehola rannani Tabbati juures.
23Ja Iisraeli mehed kutsuti kokku Naftalist, Aaserist ja kogu Manassest, ja nad ajasid midjanlasi taga.
24Ja Gideon läkitas käskjalad kogu Efraimi mäestikku, öeldes: „Tulge alla midjanlaste vastu ja lõigake neil ära veed kuni Beet-Baarani, samuti Jordan!” Nõnda kutsuti kõik Efraimi mehed kokku ja nad lõikasid ära veed kuni Beet-Baarani, ja Jordani.
25Ja nad võtsid vangi kaks Midjani vürsti, Oorebi ja Seebi; nad tapsid Oorebi Oorebi kaljul ja Seebi Seebi surutõrres, ja nad ajasid midjanlasi taga; ja nad tõid Oorebi ja Seebi pead Gideonile teisele poole Jordanit.

Täna Jumalat selle eest, et lahingud kuuluvad Talle ja anna kogu au Temale (vt ka 2Aj 20:15).

Suur hetk on saabunud. Püha Vaimu töö kaudu Giideoni südames, on massidele esitatud üleskutse põhjustanud ka massiivse reaktsiooni. Giideon on veendunud, et  Jumal annab talle võidu, kuigi tal pole aimugi, kuidas Jumal seda teha võiks. Tegelikult käiks Jumala “kuidas” selles olukorras üle  arusaamise meile igaühele. Tavamõistus ütleb ju, et suurearvuline vaenlane vajab vähemalt sama suurt  vastupanujõudu? Noh, sel juhul mitte, kui vastupanujõuks on Jumal ise. Jumal ütles Giideonile: “ Sul on liiga palju mehi. Nii arvuka väehulgaga ei ole midagi teha.”

Tegelikult ei olnudki lahingu eesmärgiks lihtsalt vaenlase hävitamine, vaid Jumala au esile tulemine tema rahva keskel. Rahva mureks oli rõhujatest vabanemine. Jumala eesmärgiks oli hoopiski Tema au esiletõus. Ja nii vähendatakse Iisraeli väehulki, kahel korral, kuni neist jääb järele vaid “kolmsada meest.” (s 8).

Esimene tähelepanek:  kui lihtne on meil langeda  sellesse mõtteviisi, mis on tavaks maailmas. Usu meelsus on vastandumine maailma tarkusele. Kui oled tugev, siis oled tegelikult nõrk, ning kogu au saab sulle. Kui oled nõrk, siis oled tegelikult tugev, ning Kristus saab seeläbi austatud.

Siis teeb Jumal midagi üliarmsat. Ta tunneb Giideoni kartlikku südant. Vaatamata kogu usule ja sõnakuulelikkusele, vajab Giideon ka tahtejõudu. Ja nii tuleb Jumal talle ligi julgustades ning nõu andes: Jumal seljatab Giideoni hirmud, ilma meest ennast hukka mõistmata. Milline imeline Karjane on see ühele hirmunud lambale! Ja milline raevukas hävitaja igale vaenlasele!

Teine tähelepanek: Jumal teab, millal vajad väikest taganttõukamist. Tal on meeles sinu haprus ning Ta teab, et oled põrm (Ps 103:14). Jumala ees ei ole sul ka täna vaja kartmatut mängida. Ta ei mõista sind hukka su kartuste pärast; Ta armastab sind tugevamaks muuta, kui sina oled nõus tunnistama oma nõtrust.

 

“…..Vaid julgustagem…. üksteist” (Hb 10:25). Kes vajaks täna julgustust sinult?

Selle kommentaari autor: Dominic Smart